Ühendab Teavitab Toetab

Ettevõtja tegi riigikogule kolm ettepanekut kutsehariduse parandamiseks

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Enn Veskimägi tegi 18.mai 2017 riigikogus toimunud kutsehariduse kui riiklikult olulise küsimuse arutelu ajal kolm ettepanekut kutsehariduse edendamiseks ning tööjõupuuduse vähendamiseks.



Standardi omanik Enn Veskimägi | FOTO: Sander Ilvest

Esimesena pani Veskimägi ette, et õpipoistele ehk töökohapõhises õppes osalevatele inimestele makstav töötasu tuleks vabastada sotsiaalmaksust. «Kutseõppe tasemeõppes õppiva isiku (ja õpipoisiõpe on samuti kutseõppe tasemeõpe) ravikindlustuse finantseerimise eest vastutab niikuinii riik,» põhjendas Standardi omanik.

Tema sõnul arvestatakse seega kutsekooli õpilaselt praktikale või õpipoisina tööle asudes ravikindlustust nende töötasult seega topelt. «Õpipoiste töötasu vabastamine sotsiaalmaksust muudaks õpipoiste palkamise veidi odavamaks ning hõlbustaks õpipoisiõppe populariseerimist,» ütles Veskimägi.

Teisena juhtis ta tähelepanu sellele, et kutsekoolide rahastamismudel tuleks muuta tulemuspõhiseks. «Kutsekoolide rahastamismudelis peab sisalduma õppetöö kvaliteeti arvesse võttev komponent,» lausus ettevõtja.

Ta ütles, et töömaailma esindajad, kes on seotud kutseeksamitega või teevad koostööd kutsekoolidega, on hästi kursis, missugused on suurimad kutseharidusega seotud murekohad: teenimatult vähene populaarsus, suur õppest väljalangevus, lõpetajate vähesed kompetentsid.  «Praktikud ütlevad, et tänane rahastamismudel ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteedile panustama,» nentis Veskimägi.

Viimasena ütles ettevõtja, et kindlasti tuleb säilitada kutseeksamite kvaliteet. «Haridus- ja teadusministeerium on võtnud nõuks, et iga kutsekooli lõpetaja peaks saama kutsetunnistuse.  Kas nii ei devalveerita kutsetunnistusi?» küsis Veskimägi. Tema sõnul on tööandjad ka mures, et  kutseeksamite massilise läbiviimise tarbeks kehtestatud piirhinnad ei vasta vajadusele ja teevad heade spetsialistide kaasamise raskeks.

«Kutsekoolide lõpetamine ja kutseandmine, mis on praegu kutseseadusega kohustuslikus korras ühendatud, peaksid olema teineteisest eraldi. Kutsekool lõpetatakse lõpueksamiga ja pärast seda on soovi korral võimalus sooritada kutseeksam konkursi korras valitud kutseandja juures,» kirjeldas Veskimägi.

Ta lisas, et tööandjad leiavad, et kutseeksamite  puhul on väga oluline kutseeksamite kvaliteet. Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele. «Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda,» rääkis ettevõtja.

Allikas: Postimees

 

Kutsekomisjoni esimees Margus Tammeraja | FOTO: Anne-Ly Palm

Kutseandja kommentaar:

Raamatupidajate puhul korraldab kutseeksameid Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK), kes on sõltumatu ja erapooletu ning valitud kutse andjaks konkursi korras. Riigi poolt kehtestatud eksamitasude piirmäärad on raamatupidaja, tase 5 puhul piisavalt kõrged, et tagada eksamite kvaliteetne läbiviimine  - alates avalduste elektroonsest vastuvõtmisest kuni eksperttasemel hindamiseni. Kõrgemate kvalifikatsioonitasemete puhul saab kutse andja kehtestada kõrgemad eksamitasud ning eksamieelsed konsultatsioonid on samuti kutse andja poolt määratud hinnaga, mis läbimõeldud eelarvete puhul võimaldab kaasata häid spetsialiste.

ERK teeb raamatupidajate kutseeksamite kvaliteedi tõstmise osas koostööd nii Kutsekoja, Rahandusministeeriumi (digieksamite projekt), tööandjate (nt raamatupidamisbüroode esindajad) kui ka õppeasutustega tagades laiapõhjalise kaasatuse. Meie kõigi ühine eesmärk on, et kutsetunnistusega spetsialist on kõrgelt hinnatud nii tööandjate kui klientide hulgas, kuna tema teadmistel ja oskustel on suurem garantii võrreldes mõnel lühikursusel raamatupidamise ABC-st kuulnud inimesega.

 

FaLang translation system by Faboba