Uuest aastast rakenduvast tulumaksuvaba miinimumi järsust tõusust võidavad väikse ja keskmise sissetulekuga pensionärid vähe, suurema sissetulekuga pensionärid kaotavad suurelt, kirjutab sotsiaalpsühholoog Annika Tallo.
Pensionär. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane
Tulumaksuvaba miinimum on praegu 180 eurot, sõltumata tulu suurusest, pensionäridel 416 eurot. Edaspidi sõltub tulumaksuvaba miinimum sissetuleku suurusest. Kuni 1200-eurose sissetuleku puhul saab see olema 500 eurot kuus, siis hakkab langema ja muutub 2100- eurose sissetuleku juures nulliks.
Inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus, võidavad netosissetulekus 64 eurot. Vahemikus 1201–2099 eurot hakkab tulumaksuvaba miinimum langema ja jõuab 2100 euro juures nulli.
Kuni 1750-eurose sissetuleku puhul saab inimene senisest enam raha kätte, edaspidi vähem. 2100 ja suurema eurose sissetuleku puhul kaotab inimene 36 eurot.
Vähe on räägitud suurem sissetulekuga pensionäride kaotusest
Keskmise ja sellest väiksema pensioni saaja jaoks ei muutu midagi.
416–499 eurose pensioniga kaasneb väike võit (nt 450 euro puhul 6,8, 475 euro puhul 11,8 eurot) mis kasvab 500-eurose pensioni juures 16,8 euroni – mis jääb ka laeks, mida pensionär uue seadusega võidab.
See 16,8-eurone võit jääb kehtima kuni 1200- eurose sissetulekuni (selle grupi suurema osa moodustavad väiksemat palka teenivad pensionärid).
Edasi hakkab see võit kiiresti kahanema, jõuab kuskil 1350-eurose sissetuleku juures nulli ja muutub edaspidi kaotuseks.
1600 euro (keskmine pension + keskmine palk) juures on kaotus 2017. aastaga võrreldes 27,64 eurot, 1800 euro puhul 49,87, 2000 euro puhul 72,09.
Pensionär, kelle brutotulu on 2100 ja suurem, kaotab iga kuu 83,20, aastas ligi 1000 eurot.
Tõe huvides tuleb märkida, et sama sissetulekuga tööealise inimesega võrreldes ta ei kaota, lihtsalt kaob pensionäri senine 416-eurone tulumaksusoodustus, mis kehtis sõltumata sissetuleku suurusest.
Sissetuleku kasvu lõks vahemikus 1200 ja 2100 eurot
Mis hakkab juhtuma sissetuleku tõusuga uues tulumaksuseaduse kehtima hakkamisel?
500 eurost allpool kõik, mis juurde tuleb, see ka kätte saadakse. Näiteks kui osalise tööajaga töötava pereema palk tõuseb 400-lt eurolt 500-le, siis ta selle ka kätte saab.
Vahemikus 500–1200 eurot saab iga juurdetuleva euro eest kätte 80 senti ehk 80 protsenti. Kui töötaja palk tõuseb 800-lt eurolt 900-le, kantakse tema pangakontole senisest 80 eurot rohkem.
Vahemikus 1200 eurot kuni 2100 aga langeb netotulu protsent napile 69 protsendile. Näiteks kui maksustatav tulu kasvab 1300-lt eurolt 1400-le, siis kättesaadav tulu kasvab 1129-lt eurolt 1198-le, ehk 69 euro võrra või brutotulu kasvult 1800-lt 1900-le kasvab netotulu 1473-lt ja 1542-le ehk jälle 69 euro võrra.
Võiks öelda, et saavad üle keskmise ja maksavadki natuke rohkem. Aga...
Üle 2100-eurose sissetuleku tõusu puhul taastub jälle 80 protsendi reegel. 2200 eurot maksustatavat tulu tähendab 1760 eurot netotulu, 2300 maksustatavat tulu aga annab 1840 eurot netotulu.
Kas maksta 2019. aasta kevadel tagasi korralik summa riigile laekumata tulumaksu või anda riigile tasuta laenu?
Praegu on töötajad dilemma ees, kui suurt tulumaksuvabastust nad järgmisel aastal soovivad. Lihtsam on jälle nendel, kelle sissetulek jääb kindlalt alla 1200 (tulumaksuvabastus 500 eurot kuus) või üle 2100 euro (tulumaksuvabastust ei ole).
Ja jälle on kõige raskem nendel keskmistel – muutujaid on kõige rohkem.
Kui panna kirja suur oodatav tulumaksuvaba miinimum, on oht, et ülejärgmise aasta kevadel tuleb tagasi maksta arvestatav summa. Kui soovitav tulumaksuvabastus on väike, saab enam makstud raha küll aasta pärast tagasi, aga seni on riik saanud tasuta laenu.
Ütlus: «Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad» ei näi praegusel juhul kehtivat. Kõige rohkem kannatavad keskmised!
Konkreetsed näited
Lihtsuse ja selguse huvides ei ole siin ega järgnevalt arvestatud töötuskindlustusmaksu, makseid pensionisammastesse jms, vaid ainult tulumaksuga maksustatavat tulu.
Tiiu on pensionärist füüsika ja matemaatika õpetaja, väga hinnatud pedagoog, kes annab normkoormusest rohkem tunde. Tiiu brutopalk koolis ja pension kokku on 2100 eurot kuus. Pensionärina on Tiiul lisatulumaksuvabastus 336 eurot, kokku 416 eurot. Kätte saab Tiiu 1763,2 eurot. Järgmisest aastast pensionäri lisatulumaksuvabastust enam ei ole ja sissetuleku suuruse tõttu hakkab Tiiu kuuluma sellesse gruppi, kellel tulumaksuvabastust ei ole: brutosissetulek jääb samaks, aga kätte saab Tiiu 1680 eurot ehk võrreldes tänasega kuus 83,2 eurot vähem. Pensioniealise kohta jääb ka see sissetulek korralikuks, aga Tiiu tahab väga aidata pojatütart Mariat, kellel on plaanis korteriost. Ja muidugi reisida meeldib talle ka!
Tiiu abikaasa Tiidu pension on 480 eurot. Tiit tööl ei käi, aga aitab aeg-ajalt tuttavaid elektritöödes ja teenib sellega pensionile väikest lisa. Pigistame silma kinni – kuskil maksuametis see pisitulu ei kajastu. Tiit sai seni pensioniametist iga kuu 467,2, nüüd hakkab saama 480 – võit 12,8 eurot.
Tiiu poeg Marko töötab nõunikuna brutopalgaga 2100 kuus. Seni saab ta kätte 1716 eurot, järgmisest aastast hakkab saama 1680 eurot, sama palju kui ta ema. See 36-eurone kaotus Markole palju peavalu ei valmista, kuigi ta maksab majaostulaenu ja tal on plaanis võtta liisingusse uus auto.
Markot ootab ees ka võimalik palgatõus. Igast lisandunust eurost saab ta kätte 80 senti ehk kui palk peaks tõusma 150 eurot, saab ta kätte 130 eurot.
Marko naine Anna on osakonnajuhataja palgaga 1750 eurot kuus. Seni on tema netotasu 1476, aga saab olema 1473,33, seega praktilist vahet ei ole. Tänu oma slaavi emalt päritud temperamendile on Anna aga emotsionaalsem ja väljendab igal võimalusel seisukohta, et tema perele tehakse liiga.
Marko ja Anna tütar Maria on medõde, kes teenib keskeltläbi 1300 eurot kuus – sõltuvalt lisatasudest, öövalvetest ja asendustest. Praegu saab ta kuus kätte 1076 eurot, edaspidi ligi 1129 – võit 53 eurot.
Maria poiss-sõber õpib Taanis, lõpetab aasta pärast ja siis on noortel plaanis ühine elamispind osta ning kokku kolida. Korteri raha kogumiseks tahab Maria järgmisel aastal võtta oluliselt rohkem öövalveid ja asendusi. Igast eurost, mida Maria juurde teenib, saab ta kätte 69 senti.
Maria peab tööl esitama avalduse, kus on kirjas, kui suurt tulumaksuvaba miinimumi ta soovib. Maria ei tea täpselt, kui suur tema sissetulek järgmisel aastal olema saab. Nüüd on vaja otsustada, kas loota suuremale sissetuleku tõusule ja nimetada väiksem tulumaksuvaba miinimum või vastupidi.
Maria vend Martin on tudeng, kuid töötab poole kohaga. Martini palk on 500 eurot ja seni saab ta kätte 436 eurot, järgmisest aastast 500 ja võidab 64 eurot. Martinil on perspektiiv töökohta vahetada, ikka pool kohta, aga palgaga 600 eurot. Sel juhul lisanduks veel 80 eurot.
Annika Tallo kasutas arvutuste tegemisel palgakalkulaatorid ja excelit.
Allikas: Postimees, Annika Tallo sotsiaalpsühholoog
Mida peab tegema töötav pensionär?
Töötav pensionär peab otsustama, kas esitab tulumaksuvabastuse avalduse tööandjale või sotsiaalkindlustusametile. Kui täna on pensionär esitanud tulumaksuvabastuse avalduse sotsiaalkindlustusametile ja soovib, et ka edaspidi rakendataks tema pensionist tulumaksuvabastust, siis uut avaldust ta esitama ei pea.
Näide: Inimene saab töötasu 800 eurot kuus, pensioni 380 eurot kuus, II pensionisamba väljamakset 50 eurot kuus. Inimese tulumaksuga maksustatav kogutulu on 1230 eurot kuus (800+380+50). Kuivõrd inimese kuine tulu on suurem kui 1200 eurot, on tal õigus maksuvabastusele 483 eurot kuus (500-500/900*(1230 – 1200)).
Pensionäril tuleb arvestada, et kui ta saab tulu mitmest kohast (pension, töötasu, või muu tulu), mis ületavad 1200 eurot kuus, siis ei pruugi anda igakuine maksuarvestus sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.
Näide: Inimene, kes saab kogu aasta jooksul brutotöötasu 1200 eurot kuus ja kellele rakendatakse maksuvaba tulu 500 eurot kuus, müüb veebruaris kinnistu ja teenib kasu 12 000 eurot ning saab juunis dividendi tasu 3000 eurot. Kokku on inimese aasta tulu 29 400 eurot ((1200X12)+12 000+3000). Kuna tööandja on kogu aasta jooksul rakendanud maksuvaba tulu, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni põhjal tulumaksu juurde maksta.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
