Ühendab Teavitab Toetab

Miks esitada oma töö arvestusalaste uurimistööde konkursile?

Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Eestis ainus tudengitel esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks. Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Eestis ainus võimalus selles valdkonnas kõrgharidust omandavatel tudengitel esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks.

Eesti Raamatupidajate Kogu, Rahandusministeerium, Audiitorkogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühing on konkurssi korraldanud juba 2013. aastast.

Konkursile esitatud töödelt ootame uudseid lähenemisi ja praktilisi ettepanekuid erinevate arvestusalaste probleemide lahendamisel ning huvitavaid vaatenurki teoreetilistele küsimustele. Hindame töödes teema või käsitluse uudsust ja aktuaalsust. Olulisel kohal on valdkonna tulipunktid ja päevakohasus. Töö kirjutamisel tuleb lähtuda uurimistulemuste kasust valdkonna arengusse ja laiemast mõjust eriala arengusse üldse. Vähem oluline pole ka järelduste kvaliteet. Leidke see miski uus teadmine ja järelduste praktiline kasutatavus.

2018. aasta konkursi tingimused ja info leitav siin

Intervjuu 2017. aastal parima finantsarvestust käsitlev uurimustöö võitjaga Vilve Raik'iga

Magistritööst ja juhendamisest.
Minu nimi on Vilve Raik. Mul on töökogemus era- ja avalikust sektorist, viimases töötan ka praegu. Läksin Tartu Ülikooli majandusteaduskonda finantsjuhtimist õppima seetõttu, et tahtsin seda valdkonda enda jaoks selgemaks saada. Magistritöö kirjutasin teemal „Tegevuspõhise ja kliendikeskse juhtimisinforamtsiooni rakendamine otsustes riigiasutuste juhtide näitel.“ Uurimistöö oli interdistsiplinaarne, juhendajaks dotsent Kertu Lääts Tartu Ülikolli majandusteaduskonnast ja kaasjuhendajaks emeriitprofessor Mare Pork Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnast. Töö sai auhinna kui parim finantsarvestust käsitlev uurimistöö 2017. aastal.

Magistritöö teema valikust. Oma magistritöös soovisin liita tegevuspõhise kuluarvestuse (ABC) juhtide otsustuskäitumisega, mille eesmärgiks on Eesti inimesele lisandväärtuse loomine. Riigiasutuste juhtide otsused mõjutavad otseselt riigi kulusid - valed otsused kasvatavad kulusid ja õiged otsused võimaldavad sama raha eest teha rohkem või parema kvaliteediga tööd. Riigiasutuste juhid mõjutavad Eesti inimeste rahulolu avalike teenuste kaudu – kui riigiasutus ei tunne inimeste ootusi ega arvestata teenuse kasutajate vajadustega, võivad riigiasutuse otsused kasvatada inimese ajakulu riigiga suhtlemisel. Minu uurimistöö fookuses oligi tegevuspõhise ja kliendikeskse juhtimisinformatsiooni rakendamine riigiasutuste juhtide otsustes. Kuna aastaks 2020 soovitakse riigiasutustes luua valmisolek üleminekuks tegevuspõhisele eelarvestamisele, oli (ja on) teemapüstitus aja- ja asjakohane. ABC võimaldab saada ratsionaalset juhtimisinformatsiooni ja seeläbi luua eeldused kvaliteetsete ning inimesele lisandväärtust loovate otsuste tegemiseks. Otsustuskäitumise kvaliteedi hindamisel kasutatud Daniel Kahnemani kahesüsteemne mudel lisas uurimistööle uudset lähenemist.

Konkursist osavõtmisest. Arvestuala tööde konkursist andis mulle teada magistrtöö juhendaja Kertu Lääts. Tema oli ka see inimene, kes julgustas mind osalema. Konkursitingimuste kohta leidsin täpsemat teavet veebist audiitoritele ja raamatupidajatele mõeldud portaalidest. Töö esitamine konkursile oli lihtne, sujuv, tagasiside operatiivne. Kokkuvõtlikult saan öelda, et jäin arvestusala konkursi korraldusliku poolega igati rahule.

Magistritöö väärtustamisest. Ma ei tööta igapäevaselt arvestusalal, mistõttu eripreemia saamine konkursil oli meeldiv üllatus. Emotsionaalselt laadiv, iseenda arendamise jaoks oluline. Nii mõlemad juhendajad kui mu perekond ja sõbrad rõõmustasid selle üle koos minuga. Uurimistööd tehes kulutasin kaheteistkümne tippjuhi aega. Saatsin neile oma tänu ja info eripreemia saamise kohta (neile, kes olid sellest huvitatud) – esindasin ju töös ka nende ootusi. Olen endaga kokku leppinud, et kui kandideerin uuele ametikohale, lisan võidu kindlasti CV-sse. Minu jaoks oli arvestusala tööde konkursil preemia saamine oluline tunnustus. Isiklikuks emotsionaalseks võiduks see jäänud ongi.

Et avaliku sektori (finants) juhtimine areneks ... Mul on eelnevalt haridus organisatsioonikäitumises ja töökogemus (personali) juhtimises. Olen oma karjääri jooksul märganud, et erinevate erialade inimesed töötavad rohkem nn silotornides kui valdkondadevahelises võrgustikus. Kindla eriala spetsialistidel on välja kujunenud traditsioonilised arusaamad oma valdkonnast, mis võib mõjutada avatust teistsugustele käsitlustele ja lahendustele. Uued lahendused sünnivad aga pigem erinevate valdkondade kokkupuutekohtades. Valdkondadevahelise võrgustiku olemasolu eesmärgiga luua inimesele lisandväärtust loob eeldused arengu hüppeks.

ABC võimaldab saada ratsionaalset juhtimisinformatsiooni otsustamiseks. Otsuseid teevad juhid. Ja juhul kui nad ei mõista ega võta omaks ABC loogikat, siis nad seda informatsiooni otsustamisel ei kasuta. Sellisel juhul jääb ABC pigem arvestusala inimeste tööriistaks, mis juhtimise kvaliteeti ei pruugi mõjutada.

Lõpetuseks kutsun kõiki uurimistööde tegijaid osalema arvestusala tööde konkursil. Võrdlemine teistega on enda arengus vajalik! Minu soovitus konkursi korraldajatele on soodustada valdkondade üleste uurimistööde esitamist! Edu tulevastele osalejatele!

 

Intervjuu 2017. aastal uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest eriauhinna pälvinud Chrislin Nestra'ga.

Kirjutasin magistritöö teemal "Sotsiaalse auditi läbiviimist mõjutavad tegurid Eestis". Inspiratsiooni töö kirjutamiseks sain Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppeainest Sotsiaal- ja keskkonnaarvestus (õppejõud, juhendaja dotsent Natalja Gurvitš). Loengutes ainti ülevaade sotsiaal- ja keskkonnaproblemaatikaga seotud arvestusest ja aruandlusest. Õppeaine oli huvitav, õppejõud tõi näiteid erinevate riikide probleemidest ja praktikast ning see tekitas huvi uurida, kuidas on olukord Eestis.

Otsustasin oma töö konkursile esitada juhendaja soovitusel. Juhendaja oli minu töö tulemusega rahul, kaitsmine läks väga hästi ning nii see otsus sündis ja töö konkursil sai esitatud. Info konkursi kohta sain Tallinna Tehnikaülikoolist. Konkursi korraldamisega jäin rahule. Töö esitamine ei nõudnud suuri formaalsusi või üleliigsete andmete esitamist ning tagasiside oli kiire.

Auhinna saamine oli minu jaoks tõesti mõnevõrra ootamatu, sest üldjuhul esitatakse sellistele konkurssidele iga-aastaselt arvukalt üliõpilastöid. Loomulikult oli see positiivne üllatus. Uuele töökohale kandideerides mainin selle kindlasti ära ka CV-s.

Sellised tunnustused annavad enesekindlust jätkata oma tegemistega alati sama pühendunult ning tekitavad tunde, et raske töö tasub ennast kuhjaga ära.

 

 

FaLang translation system by Faboba