Arvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018.
Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu. Kogu tööd on võimalik lugeda siit.
Liisbet Rannast ütles allpool avaldatud intervjuus, et tema hinnangul on arvestusala uurimistööde konkurss väga tore ja vajalik ning paljudest neist konkursile esitatud töödest on kasu valdkonna arenguks. 
Liisbet Rannast
Mis oli teie töö teema ja miks just selle teema valisite?
Liisbet Rannast: “Minu töö teema oli “Spaaettevõtete finantsilise tulemuslikkuse hindamine Eestis”. Minu juhendaja oli Tartu Ülikooli ärirahanduse ja investeeringute dotsent Priit Sander. Bakalaureusetöö teemat valides oli minu jaoks väga oluline, et töö pakuks mulle ka huvi – niisiis otsustasingi uurida spaaettevõtteid. Olen ise väga suur spaade fänn. Võin öelda, et käin päris tihti spaas. Nimelt on meil perega eesmärk külastada kõiki erinevaid spaasid Eestis ning meil on ka enda edetabel, millised spaad meile on siiani kõige rohkem meeldinud. Enda töös võrdlesin eri spaa-asutuste finantsilisi tulemusi. Lisaks analüüsisin klientide antud reitingu, ettevõtete vanuse ning ka geograafilise asukoha seost finantstulemuslikkusega.”
Kuidas leidsite infot arvestusala üliõpilastööde konkursi kohta? Miks otsustasite oma töö konkursile esitada?
Liisbet Rannast: “Peale lõputöö kaitsmist võttis minuga ühendust Tartu Ülikooli üks õppejõud, kes soovitas esitada enda töö konkursile. Esmalt ma ei plaaninudki tööd esitada, kuid kõik minu lähedased soovitasid ning lõpuks mõtlesin ka ise, et kaotada pole ju midagi.”
Kas töö esitamine konkursile oli lihtne ja arusaadav? Kas jäite konkursi korraldamisega rahule?
Liisbet Rannast: “Töö esitamine konkursile oli kerge, tuli vaid täita mõned lahtrid ning fail lisada. Jäin konkursi korraldamisega väga rahule. Minuga jagati vajalikku informatsiooni ning tuldi vägagi vastu. Olin väga kurb, et ei saanud vastuvõtust osa võtta. Usun, et ka see oli väga tore.”
Mida arvate sellisest konkursist, kas seda on vaja? Kas soovitate osaleda? Kuidas ise hindate, milline on uurimistöö kasu arvestusvaldkonna arengul või töö laiem mõju eriala arengule.
Liisbet Rannast: “Minu arvates on selline konkurss väga tore ning vajalik, sest tänu sellele jõuavad rohkemate inimesteni lõputööd, millega on palju vaeva nähtud. Kindlasti on ka tore saada kiitust enda tehtud töö üle. Soovitan kõigil kindlasti osaleda. On ju tore, kui tehtud töö leiab publikut. Arvan, et uurimistöödest on vägagi kasu. Igal aastal panustavad väga paljud enda lõputöödesse aega ning vaeva. Usun, et paljudest neist töödest on kasu valdkonna arenguks.”
Rahandusministeeriumi, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu esindajad andsid arvestusala uurimustööde auhinnad anti üle mullu 5. oktoobril rahandusministeeriumis toimunud pidulikul vastuvõtul. Kokku 2700 euro suurune auhinnafond jaotati viies kategoorias nende konkursile esitatud tööde autorite ja juhendajate vahel. Loe lähemalt siit.
Kõigi võidutöödega on võimalik tutvuda konkursi kodulehel.
2021.aasta konkursile saab käimasoleval, 2020/2021. õppeaastal valmiva akadeemilise töö esitada hiljemalt 20. juunil 2021. Auhinnafond on tänavu samuti 2700 eurot. Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Eestis ainus võimalus selles valdkonnas kõrgharidust omandavatel tudengitel esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks.
Konkursil valitakse välja parim magistri- või doktoritöö, parim bakalaureuse-, lõpu- või muu kirjalik töö, parim audiitortegevuse alane uurimustöö, parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö ning eraldi tunnustatakse uudset või huvitavat arvestusalast teemakäsitlust. Loe konkursist lähemalt siit.
