Juuli on Eestis rahvuslik puhkusekuu. Kes pärast jaanilaupäeva tormi olid mitu päeva elektrita, said põhjalikumalt „puhata“ ka arvutiekraani vahtimisest. Kuumalaine tõi aga uue häda – sülearvutid kippusid üle kuumenema ja kui ei olnud konditsioneeritud kontorisse asja, siis sujus tööinimestel töö veidi paremini ööjaheduses. Kas ajutised ilmavembud või kliimasoojenemine?
Aastaaruannete esitamisest
Justiitsministeeriumi kurva sõnumi kohaselt esitas õigeaegselt majandusaasta aruanded vaid 53% raamatupidamiskohustuslastest (allikas: https://www.just.ee/et/uudised/majandusaasta-aruande-esitas-oigeaegselt-vaid-53-kohustatutest). Kokku oli neid juriidilisi isikuid, kes 30. juuniks majandusaasta aruande esitama pidid, üle 250 000, kuid tähtaegselt esitajaid oli veidi üle 130 000.
See tekitab paratamatult küsimuse, kas pooltel raamatupidamiskohustuslastest Eestis on raamatupidamine sedavõrd korrast ära, et ei suudeta aastaaruannet kokku panna? Praktikas on muidugi suur hulk mikroettevõtjaid, kes üritavad ise oma raamatupidamist korraldada (mis ongi juriidilisest vaatenurgast juhatuse liikme kohustus), aga ei tule toime raamatupidamiskeskselt üles ehitatud aastaaruande portaalis andmete sisestamise ja nõuetele vastavuse kontrolliga ning ilmselt löövad käega.
Raamatupidajatena teame vägagi hästi, et enne aruande esitamise tähtaega kasvab hüppeliselt ettevõtjate arv, kes paluvad abi „paari dokumendi üle vaatamisel ja aastaaruanne koostamisel“. Seda enam, et sel aastal tuletas Eesti riik aastaaruande tähtaega meelde igale ettevõtjale. Mõne pea olematu tegevusega ettevõtte puhul võib tõesti olla üsna lihtne pangaväljavõtte alusel aastaaruanne kokku panna (seda muidugi profist raamatupidajal), aga kas tõesti on keeruline või liiga kallis võtta raamatupidamisteenust, et aastaringselt raamatupidamine korras hoida? Ettevõtja peab keskenduma oma põhitegevusele, mitte vaevlema bilanssi ja kasumiaruannet lisadega klapitades ega enda jaoks raamatupidamise kiirkorras selgeks tegemisega (mis nagunii ununeb enne järgmise aastaaruande „tulekustutamist“).
Nõukoja ja juhatuse tegemistest
13.juulil toimus ERK juhatuse korraline videokoosolek, kus tehti kokkuvõte ERK poolaasta tulemustest ja arutati jooksvaid teemasid. 2021. aasta on hoolimata pandeemiast kulgenud seni päris kenasti, tuluprognoosist on täidetud üle 60 protsendi ja tulem annab lootust, et eelarves planeeritud miinus jääb kardetust väiksemaks. Aga keegi ei tea, millised „lained“ ootavad meid sügisel ning kas kõik plaanitud üritused toimuvad tegelikke kokkusaamistena või istume jälle zuumides arvutiekraanide ees.
27.juulil toimunud ERK korralisel nõukoja koosolekul vaadati üle aktuaalsed teemad – head poolaasta tulemused annavad lootust, et ka sel aastal õnnestub COVID-ist tulenevaid kahjusid hoida väiksemana prognoositust. Aga elame-näeme.
Augusti esimese töönädala algul võtab hulk tublisid ERK liikmeid aja maha, et pidada traditsioonilist suveseminari (sedapuhku piiratud mahus ja suures osas õuesõppena). Kuidas meil läks ja mis augustis veel huvitavat toimus, anname teada juba kuu aja pärast. Kes juulis ei jõudnud puhata jõuab ehk nautida ka ennustuste kohaselt tavapärasest soojemat sumedat augustit.
Margus Tammeraja, juhatuse esimees
