Võidutööd 2019

Arvestusalaste uurimustööde konkursi 2019 hindamiskomisjoni otsusega jaotus konkursi auhinnafond 2700 eurot alljärgnevate tööde vahel:

Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias magistri- ja doktoritööd: Paavo Siimann doktoritöö Usage of Efficiency Matrix in the Analysis of Financial Statements (juhendaja Jaan Alver) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias lõpu- ja bakalaureusetööd: Jaanus Karlson lõputöö Raamatupidaja tööprotsesside kogumi parendamine veebilahenduses UKU ettevõtte CH KONSULTATSIOONID näitel (juhendaja: Rita Sikk) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
Eriauhind „Parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö“: Aire Karhu - Bioloogilise vara väärtuse kajastamine Eesti metsamajandusettevõtjate 2017.aasta raamatupidamise aastaaruannetes (juhendajad: Juta Tikk ja Kertu Lääts) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
Eriauhind „Parim audiitortegevuse alane uurimustöö“: Kristel Vist magistritöö Audiitoraruannete analüüs aastatel 2012-2017 ja nende kasutajate ootused (juhendaja: Iivi Maspanov) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
Eriauhind „Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus“: Maret Niitla - Krüptovaluuta tehingute ja aruandluse finantsaudit (juhendajad: Margus Tinits ja Kristo Krumm) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

Arvestusalaste uurimustööde konkurss 2019 võitjate intervjuud:

Arvestusala uurimustööde konkursi parim finantsarvestuse töö räägib metsa väärtuse kajastamisest.

Miks tasub arvestusala uurimustööde konkursil osaleda ja millist kasu võib konkursile esitatud tööst laiemalt olla, kirjutab parima finantsarvestust käsitleva uurimustöö eriauhinna võitnud Aire Karhu.

Aire Karhu

Arvestusalaste uurimustööde konkurss on kindlasti vajalik, kuna võimaldab anda oma panuse arvestusala arengusse. Bioloogilise vara kajastamist on Eestis vähe uuritud, seetõttu usun, et minu tööst leitakse lähenemisi, mida praktikas rakendada või teema arendusena edaspidi uurida.

Konkursist kuulsin oma juhendajatelt, kes juba töö koostamise käigus soovitasid mõelda konkursil osalemisele. Kuna ma ise olen oma töö kõige suurem kriitik ja töö kirjutamise ajakava oli pingeline, siis esialgu ma oma töö komisjonile hindamisele esitamise mõttest väga ei vaimustunud. Kui aga kaitsmine läks väga hästi ja juhendajad endiselt soovitasid kandideerida, siis saatsin töö konkursile.

Soovitan kindlasti konkursil osaleda, sest tagasiside on olnud ainult positiivne. Kõik läks täpselt nii, nagu minu juhendaja Kertu Lääts ütles: „Kaotada ei ole sellega midagi, kuid võita võib küll.“ Konkurss oli hästi korraldatud, töö esitamine oli lihtne ja arusaadav. Lisaks kutsuti mind pidulikule auhindade üleandmisele ja premeeriti rahalise auhinnaga.

Minu sügav tänu kuulub intervjueeritud audiitoritele ja metsandusettevõtete raamatupidajatele, kes andsid oma panuse magistritöö valmimisse, ning juhendajatele Juta Tikkule ja Kertu Läätsele sisuka tagasiside ja meeldiva koostöö eest.

Bioloogilise vara väärtuse kajastamise teema oli aktuaalne, kuna uuringud näitavad juriidiliste isikute puhul nii metsaomanike arvu kui ka pindala suurenemist. Bioloogilisele varale on omane muundumine, mis muudab selle väärtuse mõõtmise keeruliseks finantsarvestuse valdkonnaks. Finantsaruandluse standardite alusel võib bioloogilist vara bilansis kajastada õiglases väärtuses või soetusmaksumuse meeodil, kuid eelkõige tuleb kasutada õiglases väärtuses mõõtmist, kuna see arvestab nii varade turuhinna kui ka bioloogilise muundumise muutustega.

Aruannete tarbijaid huvitab rohkem vara tegelik turuväärtus, mitte soetusmaksumus. Kuid õiglane väärtus finantsaruandes ei ole alati turuväärtus. Aktiivse turu puudumisel on lubatud kasutada mitmeid õiglase väärtuse mõõtmismeetodeid. Seetõttu oli oluline välja selgitada, kuidas kajastavad Eesti metsandusettevõtjad finantsaruannetes kasvava metsa väärtust, kui finantsaruandluse standardid annavad selleks laia valikuvõimaluse.

Töös selgus, et suurem osa ettevõtjatest kajastab bioloogilist vara õiglases väärtuses, nagu näevad ette finantsaruandluse standardid, kuid bioloogilise vara arvestus- ja mõõtmismeetodite avalikustamisnõuete täitmine vajab senisest suuremat tähelepanu. Näiteks uuritud ettevõtjatest jättis avalikustamata kasutatud arvestusmeetodi 13 protsenti, õiglase väärtuse meetodi kasutajatest 47 protsenti kasutatud mõõtmismeetodi ja suurem osa ettevõtjatest kasvava metsa väärtuse mõõtmisel rakendatud eeldused. Kuna õiglase väärtuse mõõtmismeetodid on olemuselt subjektiivsed, siis olulisi eeldusi avalikustamata ei ole aruande tarbijal võimalik saada usaldusväärset ülevaadet finantsaruandest.

Üks võimalus avalikustamisnõuete täitmist parandada oleks muuta raamatupidamise aastaaruande taksonoomia vormid aruande esitajale kasutajasõbralikumaks. Töös tegin ettepanekud Eesti finantsaruandluse standardi alusel koostatava raamatupidamise aastaaruande taksonoomia vormi lisale „Bioloogilised varad” täiendavate sisestusväljade lisamiseks ja olemasolevate muutmiseks.

Töös uurisin, kas juhised bioloogilise vara kajastamiseks Eesti finantsaruandluse ja otsekohalduvas standardis on aruande koostaja seisukohast põhjalikud, arusaadavad ja üheselt mõistetavad, kuna see loob eeldused erinevate ettevõtjate aruannete võrreldavuseks. Aastaaruannete vaatluse põhjal võib öelda, et raamatupidamise toimkonna juhend 7 „Bioloogilised varad“ (RTJ 7) ei ole kõigile rakendajatele üheselt mõistetav ega arusaadav.

Ettevõtjate erinevaid lähenemisi silmas pidades leian, et juhendis tuleks täpsustada, millal tuleb kasvav mets kajastada kinnisvarainvesteeringuna ja millal bioloogilise varana. Ettevõtjale võib metsakinnistu olla nii põllumajandusliku tegevuse käigus perioodilist rahavoogu võimaldav tootmisressurss kui ka põllumajandusliku tegevusega mitteseotud väärtust kasvatav investeerimisobjekt. Seetõttu tuleks selguse huvides anda suunised ka bioloogiliste varaobjektide kajastamiseks, mis ei ole seotud põllumajandusliku tegevusega ja liigendada juhendis bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vara kasutuseesmärgist lähtuvalt.

Aire Karhu kaitses Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö „Bioloogilise vara väärtuse kajastamine Eesti metsandusettevõtjate 2017. aasta raamatupidamise aastaaruannetes“. Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Aire meelest kindlasti vajalik, kuna võimaldab anda oma panuse arvestusala arengusse. Bioloogilise vara kajastamist on Eestis vähe uuritud ja seetõttu saab tema tööst leida lähenemisi, mida praktikas rakendada või teema arendusena edaspidi uurida.

Blogiteksti võib avaldada ajakirjanduses ning seda kasutada ajakirjandusliku sisu loomisel. Teksti kasutamisel ja refereerimisel palume viidata allikale ja autorile.

______________________________

Parim audiitortegevuse alane uurimustöö Kristel Vist magistritöö: Audiitoraruannete analüüs aastatel 2012-2017 ja nende kasutajate ootused.

Autori lühitutvustus: Olen 25-aastane, lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna bakalaureuseõppe ärindus erialal ning magistriõppe majandusarvestus ja ärirahandus erialal. Ühe semestri oma magistriõppest veetsin Erasmus+ üliõpilasvahetuse programmiga Spliti Ülikoolis. Töötan rahvusvahelises audiitorettevõttes vanemkonsultandina.

Pildil: Kristel Vist

Magistritöö lühikokkuvõte:

Eesti audiitortegevust on mõjutanud rahvusvahelised audiitortegevuse standardid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2006/43/EÜ ja 2014/56/EL. Viimastel aastatel on audiitoraruannetes toimunud märkimisväärne areng ning senisest enam pööratakse tähelepanu audiitoraruandes esitatava informatsiooni täiendamisele. Enim on muudetud avaliku huvi üksuste audiitoraruannete vormi ja kohustuslikku sisu.

Magistritöö audiitoraruannete analüüsi tulemusena selgus, et 2016. aastal kehtima hakanud direktiivil 2013/34/EL, mille kohaselt tõusid kohustusliku auditeerimise piirmäärad, oli negatiivne mõju Eesti finantsaruannete kvaliteedile ja audiitoraruande kasutajatele. Välja võib tuua neli olulisemat aspekti, miks direktiivil oli negatiivne mõju:

1) Osa majandusaasta aruandeid, mis oli varasemalt auditeeritud, on nüüd läbinud ülevaatuse, mis annab audiitoraruande kasutajatele väiksema kindluse finantsandmete usaldusväärsusest ning vähendab finantsaruannete läbipaistvust.
2) Ülevaatuse protseduurid tuvastavad majandusaasta aruannetes vähem vigu ja sellel on negatiivne mõju finantsaruannete kvaliteedile.
3) Üleüldine finantsaruannete kvaliteet võis langeda, sest väiksemad ettevõtjad, kelle majandusaasta aruannetes tuvastatakse rohkem vigu, langesid auditi ja ülevaatuse kohustuse nõude alt välja.
4) Kuigi alates 2016. aastast on Eestis muutunud audiitoraruanded oluliselt põhjalikumaks, siis on uue direktiivi tõttu vähenenud audiitoraruannete arv ning suurenenud ülevaatuse aruannete arv. See võis suurendada ootuste lahknevust finantsauditis, sest ülevaatuse aruanne on võrreldes audiitoraruandega oluliselt lühem ning annab oma lugejale vähem informatsiooni.

Kuigi auditi ja ülevaatuse piirmäärasid on viimastel aastatel tõstetud ning seetõttu on oluliselt vähenenud auditeeritud ettevõtjate arv, selgus uuringust, et audiitoraruande kasutajad on rahul hetkel kehtivate piirmääradega. Tulemustest võib järeldada, et audiitoraruande kasutajate huvi nende väikeettevõtjate audiitoraruannete vastu, kelle üle piirmäärade tõstmisel kontroll vähenes, ei ole väga suur. Sageli juhivad väikeettevõtjate omanikud oma ettevõtet ise ning audiitori arvamus ei ole nende omanikele niivõrd oluline. Lisaks on enamasti väikeettevõtjatel vähe või puuduvad üldse kreeditorid ja/või investorid, kelle jaoks võiks audiitori arvamus olla oluline. Audiitoraruanne muutub oluliseks kui ettevõttes on omanikke palju, ettevõtet juhib palgaline juhtkond, on arvestatav hulk kreeditore ja/või investoreid.

Magistritöö tulemustest selgus, et audiitori arvamusel on kindlustandev ja usaldusväärsust loov roll otsuste vastuvõtmisel. Märkusteta arvamus suurendab finantsandmete usaldusväärsust ning annab kindluse, et mitterutiinsed ja suuresummalised tehingud on kajastatud korrektselt.

Uuringus osalenud audiitoraruande kasutajate ootused ületavad mitmes valdkonnas seda, mis on tegelikkuses vastavalt auditeerimisstandarditega kohustatud audiitoraruandes esitada. Kõige enam ootavad uuringus osalejad, et audiitoraruandes täiendataks audiitori tehtud tähelepanekuid, k.a leitud vigade ja erandite kirjeldust. Soovitakse, et audiitoraruanne tooks enam välja ettevõtte finantsandmete puudused ja vead. Tulemustest selgus, et audiitoraruande kasutajad ootavad, et audiitoraruanne annaks rohkem edasi uut informatsiooni ja lisandväärtust. Soovitakse, et audiitor väljendaks audiitoraruandes oma seisukohti ega kopeeriks standardites esitatud standardset audiitoraruannet. Uuringutulemuste põhjal võib väita, et soovitakse veelgi enam ettevõttespetsiifilist informatsiooni. Mõned vastajad on seisukohal, et audiitoraruanded võiksid edasi anda audiitori soovitusi ja nõuandeid juhtkonnale. Lisaks soovitakse, et audiitoraruanne annaks edasi asjakohaseid hoiatusi tulevikku suunatud finantsinformatsioonis toodud tulemuste saavutatavuse kohta. Seega saab väita, et eksisteerib erinevus selle vahel, millist informatsiooni audiitoraruande kasutajad ootavad audiitoraruandest saada ning mis on vastavalt auditeerimisstandarditele kohustuslik audiitoraruandes esitada.

Uuringu tulemustest selgus, et kõige olulisemaks peetakse ISA täiendusi, mis on seotud audiitori arvamuse ja hinnangutega. Vähem olulisemad on erinevad selgitused audiitori tööst ja kohustustest nt nagu auditi riskipõhise kontseptsiooni ning teatavate auditi terminite ja auditi protseduuride selgitus. Vastajad peavad olulisemaks audiitori arvamust ja hinnanguid kui seda, kuidas ja milliste auditi protseduuridega arvamuseni jõuti.

Audiitoraruande kasutajate jaoks on oluline audiitori hea maine. Rahvusvaheliselt tuntud audiitorettevõtte poolt auditeeritud ettevõte on usaldusväärsem. Vandeaudiitorist olulisemaks peetakse ettevõtet, mille alt vandeaudiitor tegutseb, ning seejuures eelistatakse rahvusvaheliselt tuntud audiitorettevõtteid. Võib väita, et audiitoraruande kasutajad peavad audiitoraruande väljastanud audiitorettevõtte tausta oluliseks.

Magistritöö uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et audiitoraruandes olev audiitori arvamus, tähelepanekud ning leitud vead ja puudused on audiitoraruande kasutajate jaoks oluline informatsioon. Audiitoraruande kasutajad peavad oluliseks audiitori hinnangut juhatuse poolt tehtud raamatupidamislikele hinnangutele ja arvestuspõhimõtete asjakohasusele. Kõige enam ootavad audiitoraruande kasutajad, et audiitoraruanded annaks edasi audiitori tehtud tähelepanekuid, k.a leitud vigade ja erandite kirjeldust. Audiitoraruande kasutajad teevad märkuste põhjal korrektuure auditeeritud ettevõtete kohta koostatud finantsprognoosides, laenamisotsustes, investeerimisotsustes ja koostööplaanides.

Vaatamata sellele, et audiitoraruannete vormi ja kohustuslikku sisu täiendatakse sageli, leiavad audiitoraruande kasutajad, et täiendused ei anna soovitud informatsiooni. Et vähendada audiitorile seatud ebamõistlikke ootusi, soovitab autor järgmist:

Viimastel aastatel on enim täiendatud avaliku huvi üksuste audiitoraruandeid. Kuna Eestis ettevõtjate audiitoraruannete informatsiooni täiendamisele on avaliku huvi üksuseid vähe, võiks uurida, kas peaks tähelepanu pöörama ka teiste
Viia läbi finantsauditialane lühikursus majanduseriala õppivatele bakalaureusetudengitele, mis annaks ülevaate audiitori kohustusest ja rollist ning auditeerimise põhimõtetest.

Arvestusalaste uurimustööde konkurss 2018 võitjate lood

2018. aastal parima finantsarvestust käsitleva magistritöö võitja Kadri Lenk

Kadri Lenk

Kirjutasin magistritöö arvestuse ja rahanduse automatiseerimise teemal, mis jõudis minuni juhendaja Hele Hammeri kaudu. Nimelt hakkab Hele sellenimelist ainet EBSis kohe-kohe novembris lugema ning mina oma töö raames lõin sellele ainele sisulise aineprogrammi. Minu tööl oli ka juhendaja TTÜ-st, Eduard Ševtšenko, kes toetas mind kõikide muude jooksvate probleemide ja küsimuste lahendamisel.

Töö peamine tulem oli loodud aineprogramm, mille koostamine lõi unikaalse võimaluse ühendada arvestusala ja hariduse valdkonnad. Kuna sellist ainet Eestis kuskil veel ei õpetatud, oli see väga põnev väljakutse.

Töö suur praktiline väärtus on ka kõrvaltulemitel arvestuse ja rahanduse automatiseerimise parimate praktikate kogumil ning sellealasel Eesti ettevõtete seas läbiviidud uuringu tulemustel. Need on kindlasti kasuks kõigile finantsjuhtidele, pearaamatupidajatele ja teistele ekspertidele, kes soovivad oma finantsüksuse tööd efektiivistada.

Soovitus töö konkursile esitada tuli Hele Hammerilt. Mina ise kahjuks polnud selle konkursi olemasolust teadlik. Seetõttu loodangi, et konkurss kogub aastatega aina rohkem kuulsust ning et osalejate arv aina kasvaks. Et inimesi osalema julgustada, toon välja viis põhjust, miks arvestusalaste uurimistööde konkursil MITTE osaleda:

Võimalus saada tunnustatud. Mu juhendaja ütles niigi, et olin tubli. Milleks siis veel Audiitorkogu, Rahandusministeeriumi, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Siseaudiitorite Ühingu tunnustus? Tänan, ei.
Saad anda oma panuse arvestusala arengusse. Tahtsin magistritöö lihtsalt valmis saada, et see siis riiulisse seisma jätta. Nüüd aga on minu töö kõigile näha ning mõelda vaid, et keegi võiks seda lugeda ning praktilisi ja kasulikke mõtteid saada!
Võimalus ise areneda. Auhinna vastuvõtmiseks pidin ERK sügiskonverentsile kohale minema, kus kuulsin huvitavaid ettekandeid ning sain tuttavaks teiste arvestusala professionaalidega. Õudus kuubis!
Võimalus võita rahaline auhind. See veel puudus... kontod niigi täis juba:)
Konkursile töö esitamine on väga lihtne. Konkursil osalemiseks tuli täita vaid lihtne online vorm, töö manusena kaasa panna ja oligi tehtud. Kuna nägin töö kirjutamisega niigi päris palju vaeva, siis milleks end veel lisakohustustega vaevata?

Tutvu minu tööga SIIN

2018. aastal parima arvestusala käsitleva lõputöö võitja Elli Soosaar

Minu töö teemaks on Masintöödeldavate arvete kasutuselevõtt kaubandusettevõttes. Kuna see sai peagi kohustuslikuks avaliku sektori ettevõtetele ja eesmärk on saada ka kogu arveldamine masintöödeldavaks (ehk ka eraettevõtted), siis tekkis soov antud teemat põhjalikumalt uurida. Lõputöös käsitlesin masintöödeldavaid arveid üldiselt – selgitasin teemat, tõin välja e-arvete head ja vead ning seejärel kõrvutasin teooriast saadud teadmised ettevõttega, kus hetkel ka töötan. Mina ise e-arvete osaga antud ettevõttes ei tegele, mistõttu oli huvitav paremini teada saada kuidas meil antud süsteem toimib ning selle tegelikku kasutegurit ühe eraettevõtte näitel.

Lõputöö juhendajaks oli Diana Tandru ning palju sain abi ka uuritava ettevõtte raamatupidajalt. Kuna kaitsmine läks väga hästi, siis mõtlesin, et tasub proovida ja esitasin oma töö konkursile. Ühtlasi ajendas mind selleks ka minu kursuse juhendaja.

Konkursi kohta tsain infot oma kursuse juhendajalt ja siis juba uurisin ise täpsemalt kõike ERK lehelt. Info Eesti Raamatupidajate Kodulehel oli ülevaatlik ja väga selge kui mitte öelda, et konkreetne:)

Konkurss oli väga hästi korraldatud ja midagi negatiivset pole välja tuua. Minu arvates on selliseid võistlusi kindlasti vaja, sest see annab võimaluse enda proovile panekuks. Kindlasti soovitan ja ajendan ka teisi tudengeid osalema, sest tähtis ei ole võit, tähtis on osalus ning alati tasub proovida. Mulle tuli võit suure üllatusena ning see on väga oluline tunnustus ja motivaator tulevikuks.

Tutvu minu tööga SIIN

Intervjuu 2017. aastal parima finantsarvestust käsitlev uurimustöö võitjaga Vilve Raik'iga

Magistritööst ja juhendamisest.
Minu nimi on Vilve Raik. Mul on töökogemus era- ja avalikust sektorist, viimases töötan ka praegu. Läksin Tartu Ülikooli majandusteaduskonda finantsjuhtimist õppima seetõttu, et tahtsin seda valdkonda enda jaoks selgemaks saada. Magistritöö kirjutasin teemal „Tegevuspõhise ja kliendikeskse juhtimisinforamtsiooni rakendamine otsustes riigiasutuste juhtide näitel.“ Uurimistöö oli interdistsiplinaarne, juhendajaks dotsent Kertu Lääts Tartu Ülikolli majandusteaduskonnast ja kaasjuhendajaks emeriitprofessor Mare Pork Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnast. Töö sai auhinna kui parim finantsarvestust käsitlev uurimistöö 2017. aastal.

Magistritöö teema valikust. Oma magistritöös soovisin liita tegevuspõhise kuluarvestuse (ABC) juhtide otsustuskäitumisega, mille eesmärgiks on Eesti inimesele lisandväärtuse loomine. Riigiasutuste juhtide otsused mõjutavad otseselt riigi kulusid - valed otsused kasvatavad kulusid ja õiged otsused võimaldavad sama raha eest teha rohkem või parema kvaliteediga tööd. Riigiasutuste juhid mõjutavad Eesti inimeste rahulolu avalike teenuste kaudu – kui riigiasutus ei tunne inimeste ootusi ega arvestata teenuse kasutajate vajadustega, võivad riigiasutuse otsused kasvatada inimese ajakulu riigiga suhtlemisel. Minu uurimistöö fookuses oligi tegevuspõhise ja kliendikeskse juhtimisinformatsiooni rakendamine riigiasutuste juhtide otsustes. Kuna aastaks 2020 soovitakse riigiasutustes luua valmisolek üleminekuks tegevuspõhisele eelarvestamisele, oli (ja on) teemapüstitus aja- ja asjakohane. ABC võimaldab saada ratsionaalset juhtimisinformatsiooni ja seeläbi luua eeldused kvaliteetsete ning inimesele lisandväärtust loovate otsuste tegemiseks. Otsustuskäitumise kvaliteedi hindamisel kasutatud Daniel Kahnemani kahesüsteemne mudel lisas uurimistööle uudset lähenemist.

Konkursist osavõtmisest. Arvestuala tööde konkursist andis mulle teada magistrtöö juhendaja Kertu Lääts. Tema oli ka see inimene, kes julgustas mind osalema. Konkursitingimuste kohta leidsin täpsemat teavet veebist audiitoritele ja raamatupidajatele mõeldud portaalidest. Töö esitamine konkursile oli lihtne, sujuv, tagasiside operatiivne. Kokkuvõtlikult saan öelda, et jäin arvestusala konkursi korraldusliku poolega igati rahule.

Magistritöö väärtustamisest. Ma ei tööta igapäevaselt arvestusalal, mistõttu eripreemia saamine konkursil oli meeldiv üllatus. Emotsionaalselt laadiv, iseenda arendamise jaoks oluline. Nii mõlemad juhendajad kui mu perekond ja sõbrad rõõmustasid selle üle koos minuga. Uurimistööd tehes kulutasin kaheteistkümne tippjuhi aega. Saatsin neile oma tänu ja info eripreemia saamise kohta (neile, kes olid sellest huvitatud) – esindasin ju töös ka nende ootusi. Olen endaga kokku leppinud, et kui kandideerin uuele ametikohale, lisan võidu kindlasti CV-sse. Minu jaoks oli arvestusala tööde konkursil preemia saamine oluline tunnustus. Isiklikuks emotsionaalseks võiduks see jäänud ongi.

Et avaliku sektori (finants) juhtimine areneks ... Mul on eelnevalt haridus organisatsioonikäitumises ja töökogemus (personali) juhtimises. Olen oma karjääri jooksul märganud, et erinevate erialade inimesed töötavad rohkem nn silotornides kui valdkondadevahelises võrgustikus. Kindla eriala spetsialistidel on välja kujunenud traditsioonilised arusaamad oma valdkonnast, mis võib mõjutada avatust teistsugustele käsitlustele ja lahendustele. Uued lahendused sünnivad aga pigem erinevate valdkondade kokkupuutekohtades. Valdkondadevahelise võrgustiku olemasolu eesmärgiga luua inimesele lisandväärtust loob eeldused arengu hüppeks.

ABC võimaldab saada ratsionaalset juhtimisinformatsiooni otsustamiseks. Otsuseid teevad juhid. Ja juhul kui nad ei mõista ega võta omaks ABC loogikat, siis nad seda informatsiooni otsustamisel ei kasuta. Sellisel juhul jääb ABC pigem arvestusala inimeste tööriistaks, mis juhtimise kvaliteeti ei pruugi mõjutada.

Lõpetuseks kutsun kõiki uurimistööde tegijaid osalema arvestusala tööde konkursil. Võrdlemine teistega on enda arengus vajalik! Minu soovitus konkursi korraldajatele on soodustada valdkondade üleste uurimistööde esitamist! Edu tulevastele osalejatele!

Arvestusalaste uurimustööde konkurss 2017 võitjate lood

Intervjuu 2017. aastal uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest eriauhinna pälvinud Chrislin Nestra'ga.

Kirjutasin magistritöö teemal "Sotsiaalse auditi läbiviimist mõjutavad tegurid Eestis". Inspiratsiooni töö kirjutamiseks sain Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppeainest Sotsiaal- ja keskkonnaarvestus (õppejõud, juhendaja dotsent Natalja Gurvitš). Loengutes ainti ülevaade sotsiaal- ja keskkonnaproblemaatikaga seotud arvestusest ja aruandlusest. Õppeaine oli huvitav, õppejõud tõi näiteid erinevate riikide probleemidest ja praktikast ning see tekitas huvi uurida, kuidas on olukord Eestis.

Otsustasin oma töö konkursile esitada juhendaja soovitusel. Juhendaja oli minu töö tulemusega rahul, kaitsmine läks väga hästi ning nii see otsus sündis ja töö konkursil sai esitatud. Info konkursi kohta sain Tallinna Tehnikaülikoolist. Konkursi korraldamisega jäin rahule. Töö esitamine ei nõudnud suuri formaalsusi või üleliigsete andmete esitamist ning tagasiside oli kiire.

Auhinna saamine oli minu jaoks tõesti mõnevõrra ootamatu, sest üldjuhul esitatakse sellistele konkurssidele iga-aastaselt arvukalt üliõpilastöid. Loomulikult oli see positiivne üllatus. Uuele töökohale kandideerides mainin selle kindlasti ära ka CV-s.

Sellised tunnustused annavad enesekindlust jätkata oma tegemistega alati sama pühendunult ning tekitavad tunde, et raske töö tasub ennast kuhjaga ära.

Astu liikmeks