Ühendab Teavitab Toetab

Kuidas tuvastada rahapesu

Rahapesu Andmebüroo (RAB) on kontrollinud hiljuti raamatupidamisteenust pakkuvaid ettevõtteid eesmärgiga teostada järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (edaspidi RahaPTS) tuleneva hoolsuskohustuse täitmise üle.

Kontrollimise käigus on selgunud, et seadusega pandud kohustused on tulnud nii mõnelegi teenusepakkujale üllatusena, mistõttu on saadud ka ettekirjutisi puuduste kõrvaldamiseks. Kuna rahapesu seadusest tulenevast raamatupidamisteenuse pakkujate hoolsuskohustusest pole palju räägitud, siis ongi artikli eesmärk anda nendest nõuetest täpsem ülevaade.

Rahapesu mõiste

Mis on rahapesu ja terrorismi rahastamine? Rahapesu andmebüroo kodulehel on rahapesu defineeritud järgmiselt: rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, üleandmine või varaga seotud toimingute tegemine. Rahapesu eesmärk on vara tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine ning rahapesu ja selles osalemine on kuritegu. Rahapesuks võib osutuda näiteks kuritegelikul teel saadud raha eest kaupade ja teenuste ostmine, sellise raha laenamine või hoiule andmine/võtmine ning selle eest omandatud kingituste või hüvede vastuvõtmine. Terrorismi rahastamine on aga vahendite eraldamine või kogumine terroristlike kuritegude toimepanemiseks, ettevalmistamiseks või sellisele tegevusele üleskutsumiseks. See on ka üksiku terroristi või terroristlike ühenduste tegevuse rahastamine.

Tõkestamaks Eestis rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks on  RahaPTS-se § 3 lg (1) punktist 7 ning 8 tulenevalt pandud kohustus oma majandus-, kutse- ja ametitegevuses järgida seadust muude kohustatud isikute hulgas ka audiitoritel, raamatupidamisteenuse pakkujatel ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenust pakkuvatel isikutel.

Alljärgnevalt on toodud neli peamist kohustust, mida  raamatupidamisteenuse pakkuja RahaPTS-st tulenevalt täitma peab.

1. Kliendi ja kliendi esindaja isikusamasuse tuvastamine

Enne ärisuhte loomist tuleb raamatupidamisteenuse pakkujal tuvastada kliendi isikusamasus tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning seejärel veenduda esitatud teabe õigsuses usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal. Lisaks sellele on vaja tuvastada ja kontrollida ka kliendi esindaja isikusamasus ja esindusõigus.

Isikusamasuse tuvastamise nõuded on sätestatud RahaPTS §-s 23 füüsiliste isikute ja §-s 24 juriidiliste isikute puhul.

Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamine toimub järgmiste dokumentide alusel.

  • Eesti riigiasutuste välja antud kehtiv digitaalne isikutunnistus (ID-kaart), Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, elamisloakaart, välismaalase pass, meremehe teenistusraamat, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba;
  • välisriigis välja antud kehtiv reisidokument (pass);
  • kehtiv juhiluba, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood;
  • isiku esindaja puhul esindusõigust tõendav dokument (lisaks isikut tõendavale dokumendile).

Isikut tõendavast dokumendist tuleb teha koopia ning seda ka juhul, kui näiteks raamatupidamisteenuse leping sõlmitakse digitaalselt allkirjastatult. RahaPTS ei sätesta isikut tõendavate dokumentide koopiatele otseseid vorminõudeid, peale selle, et koopia peab olema tehtud isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja fotoga leheküljest. Rahapesu andmebüroo soovitab veenduda dokumendi kehtivuses, ID-kaartide ja EV passide puhul on seda näiteks võimalik kontrollida politsei kodulehel: https://www.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/dokumendi-kehtivuse-kontroll/.


Peale koopia tegemise tuleb isikusamasuse tuvastamistel registreerida järgmised isikuandmed (eraldi registreerimine pole vajalik, kui andmed kajastuvad dokumendi koopial):

  • nimi ja esindaja nimi;
  • isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sünnikoht;
  • isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus ja number, selle väljaandmise kuupäev ning välja andnud ametiasutuse nimetus;
  • esindusõiguse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus, väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi või nimetus;
  • isiku elukoha aadressi ja kutse- või tegevusala.

Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaali isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri registrikaardi väljavõtte ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja või sellega võrdväärse dokumendi alusel, mille on välja andnud pädev asutus või organ mitte varem kui kuus kuud enne selle esitamist. Registrikaardi väljavõtet ei pea esitama, kui tuvastamist tegeval isikul on ligipääs äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või välisriigi vastavate registrite andmetele arvutivõrgu kaudu. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

  • juriidilise isiku ärinimi või nimi, asukoht ja aadress;
  • registrikood või registreerimisnumber;
  • dokumendi väljaandmise kuupäev ja välja andnud ametiasutuse nimetus.

Raamatupidamisteenuse pakkuja peab nimetatud dokumentide alusel või kui vastavad andmed ei nähtu nimetatud dokumentidest, siis tehingus osaleva juriidilise isiku esindaja käest saadud teabe alusel registreerima järgmised andmed:

  • juhataja nime või juhatuse liikmete või muu seda asendava organi liikmete nimed ja nende volitused juriidilise isiku esindamisel;
  • juriidilise isiku tegevusvaldkonna;
  • sidevahendite numbrid;
  • juriidilise isiku tegelike kasusaajate andmed.

Kui raamatupidamisteenuse pakkujal on teavet, et majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osaleva isiku või kliendiga võib olla seotud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi riikliku taustaga isik, tuleb juriidilise isiku esindaja käest saadud teabe alusel registreerida peale eespool toodud andmete ka teave selle kohta, kas isik täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid või on avaliku võimu oluliste ülesannete täitja lähedane kaastöötaja või perekonnaliige. Riikliku taustaga isikuks ei peeta isikut, kes ei ole tehingu tegemise kuupäevaks vähemalt aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ega sellise isiku perekonnaliikmeid ja lähedasi kaastöötajaid.

2. Tegeliku kasusaaja tuvastamine

Tegelike kasusaajate tuvastamise kohta soovitab RAB juhinduda RahaPTS-i § 8 toodud tegeliku kasusaaja mõistest. Selle kohaselt on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Tegelik kasusaaja on ka füüsiline isik, kes lõplikult omab äriühingu aktsiaid, osasid, hääleõiguseid või teeb lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle vähemalt ühel järgmistest viisidest:

  • omades üle 25 protsendi aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu, kaasa arvatud esitajaaktsiate või -osade kujul;
  • kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist.

RahaPTS-i § 24 lg 3 p 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku tegeliku kasusaaja andmed registreerida, vastasel juhul ei tohi tulenevalt RahaPTS-i § 27 lg 1 ärisuhet luua. Kõige tavalisem praktika on tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine kliendi esindajalt, mida siis avalikest allikatest üle kontrollitakse. Kahtluse korral võib nõuda ka erinevaid dokumente näiteks osanike otsuste (üldkoosolekud) koopiaid vms. Kui tekib kahtlusi, kas kontrollitava osalusega isikud on tegelikud kasusaajad või kui ühelgi füüsilisel isikul ei ole osaluse kaudu kontrolli, tuleks registreerida nende isikute andmed, kellel on juriidilise isiku või üksuse üle muul moel kontroll (kui neid on). Kui ka seda ei ole võimalik tuvastada, peaks registreerima kõrgema tasandi juhtorgani kohuseid täitvate isikute andmed, kui isikud, kes ettevõtte tegevust kontrollivad, ja rakendama mõistlikke meetmeid selle info kontrollimiseks. RahaPTS-i § 8 lg 4 kohaselt ei kohaldata tegelike kasusaajate tuvastamist osaluste, aktsiate või hääleõiguste omamise kaudu või lõpliku kontrolli tegemise kaudu vaid nendel juriidilistel isikutel, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud.

Raamatupidamisteenuse pakkuja on kohustatud säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevaid dokumentide originaale või koopiaid ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmeid tuleb regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral dokumente ja andmeid ajakohastada. Regulaarsuse kehtestab iga ettevõte oma sisekorra eeskirjades, millest tuleb allpool ka pikemalt juttu.

Raamatupidamisteenuse pakkujal on keelatud luua ärisuhet juhul, kui klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita vajalikke dokumente, et teenusepakkuja saaks täita temale pandud hoolsuskohustust.

3. Tehingute jälgimine ja kahtlustest teavitamine rahapesu andmebüroole

Raamatupidamisteenuse pakkujal on  kohustus pöörata oma majandustegevuses kõrgendatud tähelepanu kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele, millel ei ole mõistlikku majanduslikku eesmärki.

Lisaks sellele on raamatupidamisteenuse pakkuja kohustatud pöörama majandus-, kutse- või ametitegevuses kõrgendatud tähelepanu ärisuhtele või tehingule, kui kliendi või tehingus osaleva isiku või ametiteenust kasutava isiku elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on kolmandas riigis või territooriumil, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik või territoorium ei tee rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal või on madala maksumääraga territoorium. Rahapesu andmebüroo andmete kohaselt kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele Euroopa Liiduga samaväärsed nõuded järgmistes riikides: Argentina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hongkong, Jaapan, Mehhiko, Uus-Meremaa, Singapur, Šveits, Lõuna-Aafrika Vabariik, Ameerika Ühendriigid.

Rahapesu andmebüroo välja antud juhendis (kättesaadav nende kodulehel) on toodud välja ka viiteid, millised võiks olla rahapesukahtlusega klientide tunnused, mille puhul tuleks tavapärase kutsetegevuse käigus tehtud töö osas analüüsida võimalikku rahapesukahtlusega tehingu(te) tuvastamist.

Mõned näited: 

  • isiku elustiil ja väljaminekud ei vasta tema legaalsele sissetulekule (kehtib eraisikutele);
  • kasumlikkus või käive, mida isik saab äritegevusest, on ebaproportsionaalne samal alal tegutsevate teiste äriühingutega võrreldes ega ole ilmselgelt põhjendatud ka ärialaste oskustega (turundus, reklaam jms);
  • isik pöördub kas põhjuseta, ebaselgetel asjaoludel või õige ja õiglase aruandluse vältimise eesmärgil alatihti raamatupidamise professionaalide poole (vahetab väga tihti teenuseosutajaid);
  • juriidilise isiku töötajate arv on seda tegevusala silmas pidades ilmselgelt majanduslikult põhjendamatu;
  • juriidilise isiku omanikud või juhtorganite liikmed on ilmselgelt variisikud.
  • juriidiline isik tasub majanduslikult põhjendamatute ja/või tegevusega mitteseotud konsultatsiooniteenuste eest madala maksumääraga või maksuvabal territooriumil registreeritud isikule;
  • raamatupidamise kontrollimisel ilmnevad viited vara omastamisele;
  • isik soetab, üürib või liisib vahendeid toreduslikeks kulutusteks (nt luksusautosid või meresõidukeid) vahendite eest, mis pärinevad majanduslikult põhjendamatutest ja/või tegevusega mitteseotud sularahatehingutest või madala maksumääraga või maksuvabal territooriumil registreeritud isikutelt;
  • sagedased tehingud sularahaga, mis on isiku tegevusala silmas pidades ilmselgelt ebaharilik.

Kui raamatupidamisteenuse pakkuja tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu tegemise või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule, terrorismi rahastamisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, on ta kohustatud sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tegevuse või asjaolude tuvastamisest või kahtluse tekkimisest arvates, teatama rahapesu andmebüroole. Viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates tuleb rahapesu andmebürood teavitada igast tehingust, kus rahaline kohustus on üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Teate saab edastada elektroonselt rahapesu andmebüroo kodulehelt (https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/saada-teade.dot), isikut vastavast teavitusest informeerida pole lubatud.

Rahapesu andmebüroo hinnangul on teavituste arv raamatupidamisteenuse pakkujate puhul liiga väike, arvestades teenusepakkujate hulka. Seda ilmestab ilmekalt rahapesu andmebüroo 2015 aastaraamatus toodud näitaja, mille kohaselt teavitasid raamatupidamisteenuse pakkujad  2015. aastal  kahtlusest vaid kahel korral.

4. Protseduurireeglite kehtestamine

Raamatupidamisteenuse pakkuja peab kirjalikus vormis kehtestama hoolsusmeetmete kohaldamise, andmete kogumise ja säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise, juhtkonna informeerimise protseduurireeglid ning sisekontrolli eeskirja. Eeskiri peab:

1) kirjeldama madalama riskiastmega tehinguid ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks kohased nõuded ja korra;

2) kirjeldama kõrgema riskiastmega tehinguid, sealhulgas sidevahendite, arvutivõrgu ja muu tehnoloogilise arenguga kaasnevaid riske ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks ja jälgimiseks kohased nõuded ja korra;

3) määrama hoolsusmeetmete kohaldamise reeglid; 

4) määrama dokumentide ja andmete säilitamise nõuded ja korra;

5) määrama ärisuhtest keeldumise ning ärisuhte erakorralise lõpetamise nõuded ja korra.

Sellele lisaks peab raamatupidamisteenuse pakkuja tagama oma töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmise regulaarse koolituse. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise moodsatest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest.

Seega, kui oled raamatupidamisteenuse pakkuja, loe ka ise veel kord läbi RahaPTS ning kehtesta oma ettevõttes protseduurireeglid. Raamatupidamisteenuse lepingu sõlmimisel tuvasta klient ja kliendi esindaja, tee isikut tõendavast dokumendist koopia ning registreeri muud vajalikud andmed. Tuvasta kliendi tegelikud kasusaajad. Jälgi regulaarselt, et vastav info oleks ajakohane. Säilita andmeid viis aastat pärast kliendilepingu lõppemist. Jälgi ka klienditehinguid ning teavita kahtluste korral.


ERK Raamatupidamisteenuse toimkonna liige Egle Vainula (eLMEK Accounting OÜ raamatupidamis- ja palgaarvestusteenuste juht)

FaLang translation system by Faboba