EESTI
RAAMATUPIDAJATE
KOGU

30.juuli 2020 jõustusid lähetatud töötajate õigusi paremini kaitsvad muudatused

30.juuli 2020 jõustusid muudatused, mis tagavad Eestisse lähetatud töötajate õiguste parema kaitse. Täpsustuvad lähetatud töötajate töötingimused Eestis töötamise ajal ja kehtestatakse pikaajalise töötamise regulatsioon. Tööandjad peavad lähetatud töötajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoidma.

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega. Lähetatud töötajaks loetakse sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise Euroopa Liidu liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama, kontsernisiseselt erinevatesse tütarettevõtetesse või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Riigikogu muutis 17. juunil Eestisse lähetatud töötajate seadust (ELTTS), misläbi muutusid  siia lähetatud töötajate töötingimused. Täpsustus lähetatud renditöötajate edasilähetamise kord. Töötajate kasutamiseks lepingut sõlmides peavad rendiagentuur ja kasutajaettevõtja kokku leppima, kas lähetatud töötajate teise välisriiki edasi lähetamine on üldse lubatud. Kui kasutajaettevõtja töötaja edasi lähetab, peab tal olema selleks tema esmase tööandja nõusolek. Edasi lähetamise puhul säilib töötajal lähetatud renditöötaja staatus.

Seadusega muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Nüüdsest tuleb töötasu alammäära asemel tagada töötasu ning hüvitada ka lähetatud töötajatele lähetusega seotud kulud. Näiteks töötab lähetatud töötaja tavapäraselt Tallinnas, kuid töö tegemiseks peab ta sõitma materjali järele Narva või Stockholmi. Sellisel juhul tuleb tööandjal tasuda lähetatud töötaja sõidukulud, sealhulgas välislähetuse puhul ka päevarahad.

Samuti kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon. Seni ei reguleerinud seadus, kui kaua võib teise liikmesriigi töötaja Eestis lähetatud töötajana tööd teha ainult miinimumnõuete alusel. Seadusemuudatus eeldab, et lähetatud töötajana ollakse Eestis kuni aasta. Seejärel peab tööandja arvestama, et 12 või 18 kuu Eestis töötamise järel kohaldub kogu Eesti tööõigus. Näiteks kui praegu tuleb lähetatud töötajale saabumise hetkest alates tagada põhipuhkus vastavalt Eesti õigusele, siis pärast 12 kuu möödumist kohaldub ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus.

Siiski on sellest reeglist ka erisus. Esialgset 12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni ka nii, et rakenduks jätkuvalt ainult miinimumnõuete täitmise kohustus. Selleks tuleb Tööinspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-post) põhjendatud teade. Uues teates peab olema välja toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab. Kui tööandja teab, et töötaja viibimine Eestis on täiendavalt vajalik näiteks vaid kahe kuu võrra, võib perioodi pikendada ka 14 kuuni. Pikaajalise lähetuse puhul hakatakse 12- või 18-kuulist perioodi arvestama seaduse jõustumisest.

Tööandja jaoks lüheneb lähetatud töötajatega seotud dokumentide säilitamise periood seniselt seitsmelt aastalt kolmele alates lähetusperioodi lõppemisest.

Muudatustega lisandub tööandjale ka kohustus hoida Eestisse lähetatud töötajate andmed ajakohasena ning muutustest teavitada Tööinspektsiooni ehk esitatavad andmed peavad vastama tegelikule olukorrale.

Uus vorm on leitav siit.

Autor: Kristel Plangi

Allikas: Tööinspektsioon

FaLang translation system by Faboba