EESTI
RAAMATUPIDAJATE
KOGU

Uuring majandusaasta aruannete esitamisest

Rahandusministeeriumi tellimusel viisid Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlased läbi uuringu majandusaasta aruannete esitamisest Eestis.

14.detsembril 2020 tutvustas uuringu projektijuht, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Laivi Laidrootöö tulemusi ettevõtete esindusorganisatsioonide, erialaliitude, ametite ja teiste aruandluse temaatikaga kokku puutuvate organisatsioonide esindajatele. Järgnevalt väljavõte Rahandusministeeriumi pressiteatest 09.12.2020.

Uuringu käigus selgus, et perioodil 2010–2018 jättis keskmiselt 23–24 protsenti juriidilistest isikutest oma majandusaasta aruande esitamata. Pärast tähtaja möödumist esitas aruande 28–29 protsenti juriidilistest isikutest, kusjuures pool hilinejatest hilines aruande esitamisega enam kui 71 päeva.

„Majandusaasta aruannetega hilinemine või esitamata jätmine on Eestis suur probleem, see mõjutab meie ärikeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ning toob kaasa olukorra, kus esitatud andmete põhjal ei saa koostada korrektset statistikat majanduse kohta. Seetõttu kannatab omakorda juhtimisotsuste kvaliteet nii avalikus kui ka erasektoris. Näiteks võib põhjustada puudulik info avalikus sektoris toetuste andmise valedele sektoritele,“ ütleb rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi.

„Võttes arvesse uuringus osalejate ja aruannete kasutajate tagasisidet soovitame soodustada majandusaasta aruannete esitamist eelkõige ennetavate meetmete kaudu, olgu selleks siis automaatsed meeldetuletused e-kirjaga, täiendava info jagamine kogu protsessi olulisuse ja tähtaegade kohta läbi katuseorganisatsioonide või laiema sotsiaalse turunduse kampaania. Kaalumist siin kindlasti on,“ lisas Laidroo.

Lisaks ennetavatele meetmete on uuringus ära toodud ka võimalikud survestavad meetmed, alates hoiatava märgise lisamisest äriregistrisse ja lõpetades aruande esitamise seadmisena eeltingimuseks riigi jagatavate toetuste taotlemisel ja riigihankel osalemisel. Märkimisväärset arenguruumi võib Eesti puhul näha sanktsioonide rakendamises majandusaasta aruannetega hilinejate vastu, kuna trahvihoiatusi ja trahve tehti vaatlusalusel perioodil hilinejatele väga vähe: keskmiselt vaid 0,9 protsendil juhtudest. Kokku koguti aastatel 2010–2018 trahviraha 1,3 miljonit eurot, see tähendab et riigil jäi saamata vähemalt 154,4 miljonit eurot võimalikku trahvitulu.

Küsitlusele vastanud nimetasid peamiste põhjustena aruande esitamata jätmisel selle koostamise ajamahukust ja keerulisust ning vastavate oskustega töötaja puudumist. Hilinemise puhul toodi sagedamini välja majandusaasta aruandega tegelemise madalat prioriteetsust, mis on osaliselt seletav ilmnenud vähese teadlikkusega majandusaasta aruannete info laiemast tähtsusest ja vajalikkusest. 

Uuringuga on võimalik tutvuda rahandusministeeriumi veebilehel

https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika/arvestusala-arengud

FaLang translation system by Faboba