Arvestusalaste uurimustööde konkursi 2020 hindamiskomisjoni otsusega jaotus konkursi auhinnafond 2700 eurot alljärgnevate tööde vahel:

• Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias magistri- ja doktoritööd: Vaiva Kiaupaite-Grušniene doktoritöö Conceptual Model for Cash Flow Statement: History, Analysis and Further Development (juhendajad Jaan Alver, Lehte Alver) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
   
• Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias lõpu- ja bakalaureusetööd: Liisbet Rannast bakalaurusetöö Spaaettevõtete finantsilise tulemuslikkuse hindamine Eestis (juhendaja: Priit Sander) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
   
• Eriauhind „Parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö“: Leila Joosepson lõputöö Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele (juhendaja: Ave Nukka) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
   
• Eriauhind „Parim audiitortegevuse alane uurimustöö“: Anette Sutt lõputöö Finantsaudiitori kohustused tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest (juhendaja: Ester Vahtre) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.
   
• Eriauhind „Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus“: Anneli Saaroja magistritöö (kaasautor Anneli Pajur) Jätkusuutlikkuse kajastamine Eesti ettevõtete veebilehtedel ja selle seos majandusliku edukusega (juhendaja: Kertu Lääts) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

Arvestusalaste uurimustööde konkurss 2020 võitjate intervjuud:

Arvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018. 

 
Liisbet Rannast

Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu.

Liisbet Rannast ütles allpool avaldatud intervjuus, et tema hinnangul on arvestusala uurimistööde konkurss väga tore ja vajalik ning paljudest neist konkursile esitatud töödest on kasu valdkonna arenguks. 

Mis oli teie töö teema ja miks just selle teema valisite? 

Liisbet Rannast: “Minu töö teema oli “Spaaettevõtete finantsilise tulemuslikkuse hindamine Eestis”. Minu juhendaja oli Tartu Ülikooli ärirahanduse ja investeeringute dotsent Priit Sander. Bakalaureusetöö teemat valides oli minu jaoks väga oluline, et töö pakuks mulle ka huvi – niisiis otsustasingi uurida spaaettevõtteid. Olen ise väga suur spaade fänn. Võin öelda, et käin päris tihti spaas. Nimelt on meil perega eesmärk külastada kõiki erinevaid spaasid Eestis ning meil on ka enda edetabel, millised spaad meile on siiani kõige rohkem meeldinud. Enda töös võrdlesin eri spaa-asutuste finantsilisi tulemusi. Lisaks analüüsisin klientide antud reitingu, ettevõtete vanuse ning ka geograafilise asukoha seost finantstulemuslikkusega.”

Kuidas leidsite infot arvestusala üliõpilastööde konkursi kohta? Miks otsustasite oma töö konkursile esitada?

Liisbet Rannast: “Peale lõputöö kaitsmist võttis minuga ühendust Tartu Ülikooli üks õppejõud, kes soovitas esitada enda töö konkursile. Esmalt ma ei plaaninudki tööd esitada, kuid kõik minu lähedased soovitasid ning lõpuks mõtlesin ka ise, et kaotada pole ju midagi.”

Kas töö esitamine konkursile oli lihtne ja arusaadav? Kas jäite konkursi korraldamisega rahule? 

Liisbet Rannast: “Töö esitamine konkursile oli kerge, tuli vaid täita mõned lahtrid ning fail lisada. Jäin konkursi korraldamisega väga rahule. Minuga jagati vajalikku informatsiooni ning tuldi vägagi vastu. Olin väga kurb, et ei saanud vastuvõtust osa võtta. Usun, et ka see oli väga tore.”

Mida arvate sellisest konkursist, kas seda on vaja? Kas soovitate osaleda? Kuidas ise hindate, milline on uurimistöö kasu arvestusvaldkonna arengul või töö laiem mõju eriala arengule.

Liisbet Rannast: “Minu arvates on selline konkurss väga tore ning vajalik, sest tänu sellele jõuavad rohkemate inimesteni lõputööd, millega on palju vaeva nähtud. Kindlasti on ka tore saada kiitust enda tehtud töö üle. Soovitan kõigil kindlasti osaleda. On ju tore, kui tehtud töö leiab publikut. Arvan, et uurimistöödest on vägagi kasu. Igal aastal panustavad väga paljud enda lõputöödesse aega ning vaeva. Usun, et paljudest neist töödest on kasu valdkonna arenguks.” 


______________________________

Kuidas teha ettevõtte aruanne informatiivsemaks?

Arvestusala uurimustööde konkursil magistri- ja doktoritööde kategoorias parimaks pärjatud töö, Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Vaiva Kiaupaite-Grušniene doktoritöö analüüsis rahakäibe aruannet ja selle ajalugu ning pakkus välja mudeli, mis võimaldab seda informatiivsemaks teha. 

Kuigi rahavoogude ehk rahakäibe aruanne on ettevõtete aruandluses nüüdseks kohustuslik olnud üle 30 aasta, on isegi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite koostajad möönnud, et rahakäibe aruandele pole kaua aega tähelepanu pööratud, märgib autor. Seda hoolimata asjaolust, et möödaniku rahakäive võimaldab edaspidist paremini prognoosida kui kasum ja rahakäive on vähem manipuleeritav kui tekkepõhised näitarvud.

Vaiva Kiaupaite-Grušniene ütles allpool avaldatud intervjuus, et arvestusala uurimistööde konkurss on vajalik, kuna aitab muuta raamatupidamise valdkonda huvitavamaks, kummutades paljude inimeste eelarvamusi. 

Vaiva Kiaupaite-Grušniene (keskel) koos oma töö juhendajate Lehte Alveri ja Jaan Alveriga.

Mis on Teie töö teema ja miks just selle teema valisite? Kes olid Teie juhendajad?

Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Esimene küsimus, mida tavaliselt minult küsitakse, on miks just rahavoog, see on ju nii selge. Aga töö käigus tuli välja et see ei ole nii. Töö käigus selgus, et rahakäibe aruande koostamisel esineb siiski probleeme, mis vähendavad selle aruande kasulikkust kasutajatele.

Eelmisel aastal täitus 30 aastat rahakäibe aruande muutumisest kohustuslikuks finantsaruandeks. Vaatamata märkimisväärsele ajaloole, tekitab aruanne endiselt probleeme, eriti seoses aruandevormi, tegevuste defineerimise ja klassifitseerimisega.

Doktoritöös käsitletakse rahakäibe aruande tekkimist ja arengut ning tuuakse välja aruandega jätkuvalt seonduvad peamised probleemid. USA Finantsarvestuse Standardite Nõukogu (FASB) ja Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) on finantsaruannete peamise eesmärgina määratlenud kasutajatele võrreldava, kontrollitava, õigeaegse ja arusaadava teabe esitamise ettevõtte tulevase rahakäibe prognoosimiseks. 

See eesmärk seab rahakäibe aruande muude finantsaruannete suhtes erilisele kohale, sest möödaniku rahakäive võimaldab tulevast rahakäivet paremini prognoosida kui kasum, samuti kajastab rahakäive paremini ettevõtte likviidsust ja maksevõimet ning on vähem manipuleeritav võrreldes tekkepõhiste finantsaruannete näitarvudega.

Minu juhendajad olid professor Jaan Alver ja professor Lehte Alver.” 

Kuidas leidsite infot konkursi kohta? Miks otsustasite oma töö konkursile esitada?

Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Professor Jaan Alver soovitas konkursil osaleda. Kui on nii suur töö tehtud, tahaksin, et see saaks esitatud laiemale lugejaskonnale – äkki keegi leiab midagi endale huviväärset või mõne kasuliku idee.” 

Mida arvate sellisest konkursist, kas seda on vaja? Kas soovitate osaleda?

Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Töö esitamine konkursile oli lihtne ja arusaadav. Konkursi korraldusega jäin väga rahule. Kindlasti on sellist konkurssi vaja. Raamatupidamist nähakse veel väga spetsiifilise valdkonnana, kus ei ole midagi huvitavat. Niisugused konkursid aitavad seda olukorda parandada.”

Kuidas ise hindate, kas Teie uurimistöö toob kasu arvestusvaldkonna arengule ja mõju eriala arengule laiemalt? 

Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Arvan ja loodan, et jah. Tuginedes kirjanduse terviklikule ülevaatele, järeldan, et rahakäibe aruande peamised puudused on järgmised: 1) äritegevuse mõiste või definitsiooni puudumine, 2) sellest omakorda tulenevad klassifitseerimisprobleemid – põhitegevus, investeerimistegevus, finantseerimistegevus – ning 3) aruandevormis a) otse- või kaudmeetodi kasutamine, b) aruande alguse ehk alguskoha määratlemine ja c) rahakäibe kontseptuaalne väljund.

Doktoritöö panus väljendub selles, et tuginedes süsteemse analüüsiga tuvastatud probleemidele ja nende võimalikule mõjule aruande kasutajatele, koostasin kontseptuaalse mudeli, mis võimaldab rahakäibe aruande informatiivsust parendada.

Esiteks, väljatöötatud mudel tagab finantsaruannete – bilansi, kasumiaruande, rahakäibearuande ja omakapitali muutuste aruande – tervikliku lähenemise ja rõhutab seost omanikuteooria keskse lähenemisega. See võimaldab esitada paremini infot tuluallikate, rahakäibe, finantseerimisallikate muutuse ja ettevõtte loodud väärtuse kohta. 

Teiseks, mudel võimaldab selgelt eristada ettevõtte äritegevust finantseerimistegevusest. Kuna äritegevus on peamine väärtust loov valdkond, siis selline lähenemine suurendab aruandeinfo kasulikkust ja järgib paremini rahandusteooriat, mille kohaselt finantseerimistegevus tavaliselt ei ole väärtust lisav valdkond. Lisaks eristatakse uues aruandeformaadis selgelt tavapärast äritegevust – nii raha teenivat kui ka seda kasutavat äritegevust – ja ettevõtte laiendamisega seotud investeeringuid, mis võimaldab parendada rahakäibe prognoosimist. 

Mudel võimaldab eristada tuumik- ja mittetuumiktegevust, kasutades rühmitust „Äritegevus” ja „Muu tegevus”. Teadlased ja raamatupidamispraktikud pole seni selgelt defineerinud tuumik- ja mittetuumiktegevust. Doktoritöös pakutud aruandeformaat eristab ka korduvad toimingud ühekordsetest, parendades veelgi rahakäibe prognoosimist. Seega tagab aruande uus mudel paremini investorite kui aruande peamiste kasutajate otsustuskasulikkuse kriteeriumid. 

Kolmandaks, omanikuteooria rakendamine koos bilansi- ja kasumiaruandega võimaldab lahendada intresside ja dividendide klassifitseerimisprobleemid rahakäibe aruandes. Isegi standardi koostajad on nõustunud, et rahakäibe aruandele pole kaua aega tähelepanu pööratud, vaatamata sellele, et aruanne on äärmiselt oluline ettevõtete likviidsuse, käibekapitali juhtimise ja tulude kvaliteedi hindamisel. Ühendades ajaloolise tausta nüüdisaegsete võimalustega rahakäibe määratlemisel, täidab minu töö selle lünga ja annab soovitusi, kuidas suurendada rahakäibe olulisust ja muuta selle sisu rohkem vastavaks nüüdisaja nõuetega.” 

____________________________

Digipöörde nõuete uurimine tõi konkursil auhinna

Arvestusala uurimustööde konkursil parima finantsarvestust käsitleva töö auhinna võitnud Leila Joosepson uuris Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele.  Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi majandusarvestuse eriala lõpetanud Leila Joosepsoni lõputöö eesmärk oli hinnata Eestis kasutusel olevate raamatupidamise tarkvarade vastavust infotehnoloogia hüppelisest arengust tulenevatele nõuetele ja ootustele.

Leila Joosepson

Arvestusalal on ootused, et masinad aitavad kiiremini ja paberivabalt edasi, samas raamatupidamiskohustuslastele tekkisid raamatupidamise seaduse 2017. aasta redaktsiooniga uued digitaalsed nõuded. Töö püüdis välja selgitada, mis on peamised nõuded ja ootused, mida raamatupidamisprogrammid saavad täita, et ettevõtjaid aidata. Analüüsitud on seadusandlikke nõudeid ja arvestusala ootusi ning uuritud raamatupidamisprogrammide hetkeseisu ja arenguvõimalusi. 

Töö autor Leila Joosepson ütles allpool avaldatud intervjuus, et on konkursi tulemusi varem jälginud ning jääb neid ka edaspidi jälgima, sest nii saab alati midagi uut ja põnevat teada. Joosepsoni sõnul motiveeris eesmärk oma töö konkursile esitada ka teda ennast oma uurimistööd põhjalikumalt tegema. 

Mis on Teie töö teema ja miks just selle teema valisite? Kes oli Teie juhendaja? 

Leila Joosepson: “Töö teemat läksin otsima Eesti Raamatupidajate Kogu lehelt juba esimesel kursusel, kui sissejuhatavas loengus meile tutvustati uurimistööde konkurssi. Teadsin, et tahan uurida teemat, mis on oluline suuremal skaalal ja mis oleks seotud ka IT-valdkonnaga, kuna see oli ja on hetkel olulisel määral mõjutamas kõiki meie eluvaldkondi. Lõplikuks pealkirjaks kujunes “Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele”. Minu juhendaja oli Ave Nukka, kes oli väga toetav ja julgustav.”

Kuidas leidsite infot konkursi kohta? Miks otsustasite oma töö konkursile esitada?

Leila Joosepson: “Ave Nukka tutvustas sissejuhatavas loengus konkurssi kogu kursusele. Teadsin, et kui võtan eesmärgiks töö ka konkursile esitada, siis see motiveerib mind põhjalikumat uurima.” 

Kas töö esitamine konkursile oli lihtne ja arusaadav? Kas jäite konkursi korraldusega rahule?

Leila Joosepson: “Esitamine oli tõesti lihtne ja arusaadav protsess. Jälgisin konkursi tulemusi juba enne ja jälgin ka edaspidi, kuna konkursi korraldus on jätnud hea ja sujuva mulje.”

Mida arvate sellisest konkursist, kas seda on vaja? Kas soovitate osaleda?

Leila Joosepson: Soovitan soojalt osaleda. Konkursi kaudu saab alati midagi uut ja põnevat teada. Nii töö kirjutaja vaatenurk laieneb kui ka lugejad saavad uut infot.”

Kuidas ise hindate, milline on uurimistöö kasu arvestusvaldkonna arengule või töö laiem mõju eriala arengule?

Leila Joosepson: “Loodan, et minu urimistöö aitas arvestusalal kaasa mõelda, kuidas digipöördega koos parimal võimalikul moel edasi minna.”


__________________________________

Jätkusuutlikkuse kajastamine Eesti ettevõtete veebilehtedel ja selle seos majandusliku edukusega

Autorid: Anneli Pajur ja Anneli Saaroja

Autorite tutvustus: Autorid lõpetasid magistriõpingud Tartu Ülikooli ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise õppekaval.

Magistritöö pealkiri: Jätkusuutlikkuse kajastamine Eesti ettevõtete veebilehtedel ja selle seos majandusliku edukusega

Töö lühikirjeldus:

Jätkusuutlik ettevõtlus hõlmab erinevaid tegevusi ja üheks sellise ettevõtluse tunnuseks on ressursside efektiivse kasutamise tagamine. Sellist käitumist hinnatakse järjest rohkem nii tarbijate, töötajate, kui ka teiste huvigruppide poolt. Viimaks oma jätkusuutliku tegevuse algatused ning tulemused nendeni, on oluline, kuidas ettevõtted oma tegevust kommunikeerivad. Selleks on uusi võimalusi loonud interneti levik. Suurem avatus ning jätkusuutlikkuse alase informatsiooni jagamine aitab kaasa ka ettevõtete usaldusväärsuse kasvule.

Oma töö käigus uurisime, millisel viisil ja ulatuses Eesti ettevõtted kajastavad jätkusuutlikku tegevust oma veebilehtedel ning milline on seos nende jätkusuutlikkuse veebilehtedel kajastamise ja majandusliku edukuse vahel.

Uuringu läbiviimiseks koostasime 452 ettevõtte valimi. Selle aluseks oli jätkusuutlikku ja vastutustundlikku ettevõtlust iseloomustav märksõnapõhine otsing ning täiendavalt lisati erinevates edetabelites (Vastutustundliku Ettevõtluse märgis, Ettevõtluse Auhind, Eesti Konkurentsivõime Edetabel) nomineeritud ettevõtted.

Jätkusuutlikku tegevust käsitletakse kolme erineva - majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõõtme kaudu. Need kolm komponenti peavad üksteist tasakaalustama ja koos toimima.

Tulenevalt teema aktuaalsusest, uurisime erinevate sotsiaalsete (töötervishoid ja -ohutus, töötajate vabatahtliku tegevuse soodustamine, võrdõiguslikkus, inimväärikus, tööjõukasutus ja inimväärne töö, panustamine kogukonna arengusse, kogukonna kaasamine) ja keskkonnaalaste (ressursside tõhusam kasutamine, ümbertöötlemine, taaskasutus, vee taas- ja korduvkasutamine, energia¬tarbimise vähenemine, saasteainete heitkoguste vähendamine, süsiniku jalajälje vähendamine, toodete/ teenuste keskkonnamõju vähendamine, jäätmete vähendamine, kohaliku tooraine kasutamine) jätkusuutlikkuse näitajate kajastamist.

Erinevaid jätkusuutlikkuse näitajaid kajastas oma veebilehel 245 ettevõtet ehk 54% valimi ettevõtetest. Üldiselt avalikustatakse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid jätkusuutlikkuse näitajaid praktiliselt võrdses ulatuses - vastavalt 43 ja 44 % ettevõtetest. Detailsemalt vaadelduna on näha, et sotsiaalsetest näitajatest kajastatakse kõige rohkem infot ettevõtete veebilehtedel kogukonna arengusse panustamise kohta ning keskkonnaalastest näitajatest ressursside tõhusama kasutamise kohta.

Lisaks lühidalt välja tooduna uuringu tulemustest:

• eraldi jätkusuutlikkust kajastav alamleht on 31%-l ettevõtetest
• jätkusuutlikkuse põhimõtteid kajastab oma visioonis/ missioonis/ väärtustes 37% ettevõtetest
• ettevõtted iseloomustavad oma jätkusuutlikke tegevusi numbriliste faktidega vähesel määral, pigem on teave kirjeldav ja üldsõnaline
• kõige rohkem avalikustavad jätkusuutlikkuse näitajaid 250 ja enama töötajaga ettevõtted
• jätkusuutlikkuse näitajaid esitavad rohkem ettevõtted, mille omanikettevõtted (peakontorid) asuvad välismaal, võrreldes ettevõtetega, mille peakontor asub Eestis
• jätkusuutlikku tegevust veebilehtedel rohkem esitavad ettevõtted ei ole majanduslikult nii edukad, kui jätkusuutlikkust mitte kajastavad ettevõtted, aga siiski on nad majanduslikult edukamad kui Eesti ettevõtted keskmiselt
• analüüsides jätkusuutlikkuse näitajate kajastamise ja majandusliku edukuse vahelist seost selgus, et mida vähem jätkusuutlikkuse näitajaid ettevõtted on avaldanud, seda paremad on ettevõtete rentaablusnäitajad

Kuigi majanduslikult edukamad ettevõtted ei kajasta jätkusuutlikku tegevust oma veebilehtedel laialdaselt, ei tähenda see, et nad jätkusuutlikkuse teemadega ei tegele. Pigem annab see märku asjaolust, et ettevõtted ei pea oluliseks veebilehel info esitamist.

Loodame siiski, et ettevõtted leiavad lahendusi, kuidas kvaliteetse elukeskkonna säilitamisse panustada, sotsiaalselt jätkusuutlikult tegutseda ning olla ka majanduslikult edukas. Suuresti aitab sellele kaasa vastavate algatuste avaldamine ettevõtete poolt oma veebilehtedel ja internetis.