EESTI
RAAMATUPIDAJATE
KOGU

Arvestusalaste uurimustööde konkurss 2017-2018 võitjate intervjuud:

2018. aastal parima finantsarvestust käsitleva magistritöö võitja Kadri Lenk

Kadri Lenk

Kirjutasin magistritöö arvestuse ja rahanduse automatiseerimise teemal, mis jõudis minuni juhendaja Hele Hammeri kaudu. Nimelt hakkab Hele sellenimelist ainet EBSis kohe-kohe novembris lugema ning mina oma töö raames lõin sellele ainele sisulise aineprogrammi. Minu tööl oli ka juhendaja TTÜ-st, Eduard Ševtšenko, kes toetas mind kõikide muude jooksvate probleemide ja küsimuste lahendamisel.

Töö peamine tulem oli loodud aineprogramm, mille koostamine lõi unikaalse võimaluse ühendada arvestusala ja hariduse valdkonnad. Kuna sellist ainet Eestis kuskil veel ei õpetatud, oli see väga põnev väljakutse.

Töö suur praktiline väärtus on ka kõrvaltulemitel arvestuse ja rahanduse automatiseerimise parimate praktikate kogumil ning sellealasel Eesti ettevõtete seas läbiviidud uuringu tulemustel. Need on kindlasti kasuks kõigile finantsjuhtidele, pearaamatupidajatele ja teistele ekspertidele, kes soovivad oma finantsüksuse tööd efektiivistada.

Soovitus töö konkursile esitada tuli Hele Hammerilt. Mina ise kahjuks polnud selle konkursi olemasolust teadlik. Seetõttu loodangi, et konkurss kogub aastatega aina rohkem kuulsust ning et osalejate arv aina kasvaks. Et inimesi osalema julgustada, toon välja viis põhjust, miks arvestusalaste uurimistööde konkursil MITTE osaleda:

  1. Võimalus saada tunnustatud. Mu juhendaja ütles niigi, et olin tubli. Milleks siis veel Audiitorkogu, Rahandusministeeriumi, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Siseaudiitorite Ühingu tunnustus? Tänan, ei.
  2. Saad anda oma panuse arvestusala arengusse. Tahtsin magistritöö lihtsalt valmis saada, et see siis riiulisse seisma jätta. Nüüd aga on minu töö kõigile näha ning mõelda vaid, et keegi võiks seda lugeda ning praktilisi ja kasulikke mõtteid saada!
  3. Võimalus ise areneda. Auhinna vastuvõtmiseks pidin ERK sügiskonverentsile kohale minema, kus kuulsin huvitavaid ettekandeid ning sain tuttavaks teiste arvestusala professionaalidega. Õudus kuubis!
  4. Võimalus võita rahaline auhind. See veel puudus... kontod niigi täis juba:)
  5. Konkursile töö esitamine on väga lihtne. Konkursil osalemiseks tuli täita vaid lihtne online vorm, töö manusena kaasa panna ja oligi tehtud. Kuna nägin töö kirjutamisega niigi päris palju vaeva, siis milleks end veel lisakohustustega vaevata?

Tutvu minu tööga SIIN

Parima arvestusala käsitleva lõputöö võitja Elli Soosaar

Elli Soosaar

Minu töö teemaks on Masintöödeldavate arvete kasutuselevõtt kaubandusettevõttes. Kuna see sai peagi kohustuslikuks avaliku sektori ettevõtetele ja eesmärk on saada ka kogu arveldamine masintöödeldavaks (ehk ka eraettevõtted), siis tekkis soov antud teemat põhjalikumalt uurida. Lõputöös käsitlesin masintöödeldavaid arveid üldiselt – selgitasin teemat, tõin välja e-arvete head ja vead ning seejärel kõrvutasin teooriast saadud teadmised ettevõttega, kus hetkel ka töötan. Mina ise e-arvete osaga antud ettevõttes ei tegele, mistõttu oli huvitav paremini teada saada kuidas meil antud süsteem toimib ning selle tegelikku kasutegurit ühe eraettevõtte näitel.

Lõputöö juhendajaks oli Diana Tandru ning palju sain abi ka uuritava ettevõtte raamatupidajalt.  Kuna kaitsmine läks väga hästi, siis mõtlesin, et tasub proovida ja esitasin oma töö konkursile. Ühtlasi ajendas mind selleks ka minu kursuse juhendaja.

Konkursi kohta tsain infot oma kursuse juhendajalt ja siis juba uurisin ise täpsemalt kõike ERK lehelt. Info Eesti Raamatupidajate Kodulehel oli ülevaatlik ja väga selge kui mitte öelda, et konkreetne:)

Konkurss oli väga hästi korraldatud ja midagi negatiivset pole välja tuua. Minu arvates on selliseid võistlusi kindlasti vaja, sest see annab võimaluse enda proovile panekuks. Kindlasti soovitan ja ajendan ka teisi tudengeid osalema, sest tähtis ei ole võit, tähtis on osalus ning alati tasub proovida. Mulle tuli võit suure üllatusena ning see on väga oluline tunnustus ja motivaator tulevikuks.

Tutvu minu tööga SIIN

2017. aastal parima finantsarvestust käsitlev uurimustöö võitjaga Vilve Raik'iga

Magistritööst ja juhendamisest.
Minu nimi on Vilve Raik. Mul on töökogemus era- ja avalikust sektorist, viimases töötan ka praegu. Läksin Tartu Ülikooli majandusteaduskonda finantsjuhtimist õppima seetõttu, et tahtsin seda valdkonda enda jaoks selgemaks saada. Magistritöö kirjutasin teemal „Tegevuspõhise ja kliendikeskse juhtimisinforamtsiooni rakendamine otsustes riigiasutuste juhtide näitel.“ Uurimistöö oli interdistsiplinaarne, juhendajaks dotsent Kertu Lääts Tartu Ülikolli majandusteaduskonnast ja kaasjuhendajaks emeriitprofessor Mare Pork Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnast. Töö sai auhinna kui parim finantsarvestust käsitlev uurimistöö 2017. aastal.

Magistritöö teema valikust. Oma magistritöös soovisin liita tegevuspõhise kuluarvestuse (ABC) juhtide otsustuskäitumisega, mille eesmärgiks on Eesti inimesele lisandväärtuse loomine. Riigiasutuste juhtide otsused mõjutavad otseselt riigi kulusid - valed otsused kasvatavad kulusid ja õiged otsused võimaldavad sama raha eest teha rohkem või parema kvaliteediga tööd. Riigiasutuste juhid mõjutavad Eesti inimeste rahulolu avalike teenuste kaudu – kui riigiasutus ei tunne inimeste ootusi ega arvestata teenuse kasutajate vajadustega, võivad riigiasutuse otsused kasvatada inimese ajakulu riigiga suhtlemisel. Minu uurimistöö fookuses oligi tegevuspõhise ja kliendikeskse juhtimisinformatsiooni rakendamine riigiasutuste juhtide otsustes. Kuna aastaks 2020 soovitakse riigiasutustes luua valmisolek üleminekuks tegevuspõhisele eelarvestamisele, oli (ja on) teemapüstitus aja- ja asjakohane. ABC võimaldab saada ratsionaalset juhtimisinformatsiooni ja seeläbi luua eeldused kvaliteetsete ning inimesele lisandväärtust loovate otsuste tegemiseks. Otsustuskäitumise kvaliteedi hindamisel kasutatud Daniel Kahnemani kahesüsteemne mudel lisas uurimistööle uudset lähenemist.

Konkursist osavõtmisest. Arvestuala tööde konkursist andis mulle teada magistrtöö juhendaja Kertu Lääts. Tema oli ka see inimene, kes julgustas mind osalema. Konkursitingimuste kohta leidsin täpsemat teavet veebist audiitoritele ja raamatupidajatele mõeldud portaalidest. Töö esitamine konkursile oli lihtne, sujuv, tagasiside operatiivne. Kokkuvõtlikult saan öelda, et jäin arvestusala konkursi korraldusliku poolega igati rahule.

Magistritöö väärtustamisest. Ma ei tööta igapäevaselt arvestusalal, mistõttu eripreemia saamine konkursil oli meeldiv üllatus. Emotsionaalselt laadiv, iseenda arendamise jaoks oluline. Nii mõlemad juhendajad kui mu perekond ja sõbrad rõõmustasid selle üle koos minuga. Uurimistööd tehes kulutasin kaheteistkümne tippjuhi aega. Saatsin neile oma tänu ja info eripreemia saamise kohta (neile, kes olid sellest huvitatud) – esindasin ju töös ka nende ootusi. Olen endaga kokku leppinud, et kui kandideerin uuele ametikohale, lisan võidu kindlasti CV-sse. Minu jaoks oli arvestusala tööde konkursil preemia saamine oluline tunnustus. Isiklikuks emotsionaalseks võiduks see jäänud ongi.

Et avaliku sektori (finants) juhtimine areneks ... Mul on eelnevalt haridus organisatsioonikäitumises ja töökogemus (personali) juhtimises. Olen oma karjääri jooksul märganud, et erinevate erialade inimesed töötavad rohkem nn silotornides kui valdkondadevahelises võrgustikus. Kindla eriala spetsialistidel on välja kujunenud traditsioonilised arusaamad oma valdkonnast, mis võib mõjutada avatust teistsugustele käsitlustele ja lahendustele. Uued lahendused sünnivad aga pigem erinevate valdkondade kokkupuutekohtades. Valdkondadevahelise võrgustiku olemasolu eesmärgiga luua inimesele lisandväärtust loob eeldused arengu hüppeks.

ABC võimaldab saada ratsionaalset juhtimisinformatsiooni otsustamiseks. Otsuseid teevad juhid. Ja juhul kui nad ei mõista ega võta omaks ABC loogikat, siis nad seda informatsiooni otsustamisel ei kasuta. Sellisel juhul jääb ABC pigem arvestusala inimeste tööriistaks, mis juhtimise kvaliteeti ei pruugi mõjutada.

Lõpetuseks kutsun kõiki uurimistööde tegijaid osalema arvestusala tööde konkursil. Võrdlemine teistega on enda arengus vajalik! Minu soovitus konkursi korraldajatele on soodustada valdkondade üleste uurimistööde esitamist! Edu tulevastele osalejatele!

Uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest eriauhinna pälvinud Chrislin Nestra'ga.

Kirjutasin magistritöö teemal "Sotsiaalse auditi läbiviimist mõjutavad tegurid Eestis". Inspiratsiooni töö kirjutamiseks sain Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppeainest Sotsiaal- ja keskkonnaarvestus (õppejõud, juhendaja dotsent Natalja Gurvitš). Loengutes ainti ülevaade sotsiaal- ja keskkonnaproblemaatikaga seotud arvestusest ja aruandlusest. Õppeaine oli huvitav, õppejõud tõi näiteid erinevate riikide probleemidest ja praktikast ning see tekitas huvi uurida, kuidas on olukord Eestis.

Otsustasin oma töö konkursile esitada juhendaja soovitusel. Juhendaja oli minu töö tulemusega rahul, kaitsmine läks väga hästi ning nii see otsus sündis ja töö konkursil sai esitatud. Info konkursi kohta sain Tallinna Tehnikaülikoolist. Konkursi korraldamisega jäin rahule. Töö esitamine ei nõudnud suuri formaalsusi või üleliigsete andmete esitamist ning tagasiside oli kiire.

Auhinna saamine oli minu jaoks tõesti mõnevõrra ootamatu, sest üldjuhul esitatakse sellistele konkurssidele iga-aastaselt arvukalt üliõpilastöid. Loomulikult oli see positiivne üllatus. Uuele töökohale kandideerides mainin selle kindlasti ära ka CV-s.

Sellised tunnustused annavad enesekindlust jätkata oma tegemistega alati sama pühendunult ning tekitavad tunde, et raske töö tasub ennast kuhjaga ära.