EESTI
RAAMATUPIDAJATE
KOGU


Arvestusalaste uurimustööde konkursi 2021 hindamiskomisjoni otsusega jaotus konkursi auhinnafond 3000 eurot alljärgnevate tööde vahel:

Arvestusalaste uurimustööde konkurss 2021 võitjad:


Arvestusalaste uurimistööde 2021. aasta konkursi parima audiitortegevuse alane uurimustöö eriauhinna võitis Heleri Soe, kelle magistritöö teemaks oli "Aruandekuupäeva järgsete sündmuste avalikustamine ja tegevuse jätkuvuse hindamine Eesti majutussektori 2019. aasta majandusaasta aruannetes COVID-19 pandeemia tingimustes".

Heleri Soe

Autor: Heleri Soe
Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe
Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond

Heleri omandas bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ärinduse ja magistrikraadi majandusarvestuse erialal. Tudengina suundus ta esmalt praktikale, kuid jäi ka edasiseks kolmeks aastaks tööle audiitorina ettevõttes BDO Eesti. Praegu töötab raamatupidajana PwC Eestis, kus igapäevane töö on klientidele erinevate raamatupidamisteenuste pakkumine.

Magistritöö puhul võttis ta suvel esmalt ühendust õppejõuga, Monika Nikitina-Kalamäega, keda soovis enda lõputöö juhendajaks. Selleks ajaks ei olnud veel avalikustatud õppejõudude poolt pakutavate uute teemade nimekirja. Juhendaja esitas mõned teemavalikud ning Heleri tundis, et just aruandekuupäeva järgsete sündmuste teemaga suudab ta suhestuda ning tegemist on aktuaalse ja põneva teemaga, mida täpsemalt uurima hakata. Sel ajal töötas ta ka audiitorina, mis tähendas, et sai igapäevatöös õpitut rakendada ka magistritöös ja vastupidi.

Vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, mis põhineb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud rahvusvahelisel finantsaruandlusstandardil (SME IFRS), tuleb ettevõtete majandusaasta aruannetes avalikustada olulist teavet ettevõtte kohta. Taolise olulise teabe avalikustamise teema kerkis Eestis ja kogu maailmas esile 2020. aastal COVID-19 viiruse pandeemiast tingitud mõjude tõttu, mis on muutnud majandussektori ebastabiilseks ja ettearvamatuks.

Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kas Eesti majutussektori ettevõtete 2019. aasta majandusaasta aruannetes olid aruandekuupäeva järgsed sündmused avalikustatud nõuetekohaselt ning kuidas oli välja toodud aruandekuupäeva järgse sündmusena 2020. aasta kevadel kehtestatud eriolukord. Samuti uuriti, kas ettevõtteid on hinnatud jätkusuutlikuks ning kas ettevõte on olnud jätkusuutlik ka järgneval, 2020. aastal.

Vaadeldes koroonakriisi olemust, siis kõige rohkem on saanud majanduslikult kannatada turismisektor, sh majutusteenust pakkuvad ettevõtted. Seetõttu valis töö autor uurimisobjektiks Eesti majutussektori 2019. aasta majandusaasta aruanded, kuna antud sektoris on koroonaviiruse mõju olnud märkimisväärne ja peaks olema aruandes mainitud. Valimisse kaasati 150 ettevõtet, kes olid esitanud 2019. aasta majandusaasta aruande peale eriolukorra väljakuulutamist Eestis, 12. märts 2020. aasta. Valimisse kaasati nii auditeeritud kui ka auditeerimata majandusaasta aruandeid.

Hüpoteeside testimise käigus sai järeldada järgmist:

  1. Eesti majutussektori 2019. aasta majandusaasta aruannetes mõjutab 2020. aasta kevadel kehtestatud eriolukorra kohta informatsiooni väljatoomist auditeerimine.
  2. Auditeerimine on mõjutanud Eesti majutussektoris tegutsevate ettevõtete 2019. aasta majandusaasta aruannetes eriolukorrast tingitud esimeste otsuste avalikustamist.
  3. Eesti majutussektoris tegutsevate auditi- või ülevaatuskohustuslastest ettevõtete 2019. aasta majandusaasta aruannetele lisatavas vandeaudiitori aruandes ei ole pandeemiast tingitud majanduslik olukord mõjutanud tegevuse jätkuvuse hindamist.

Uuringust selgus, et ettevõtted ei pääsenud kriisiga toimetulekul ka sisemistest muudatustest ning üheks peamiseks otsuseks oli töötajate koondamine, mis vähendas oluliselt nende ettevõtete tööjõukulusid. Lisaks toodi välja, et tegeletakse üldisemalt kulude efektiivsema opereerimisega, mille käigus soovitakse osapoolte vastastikusel kokkuleppel rendimakseid või muudest teenuslepingutest tulenevaid makseid ajutiselt peatada. Ettevõtted, kelle bilansis oli 2019. aasta lõpu seisuga laenukohustis, taotlesid pankadelt laenu maksepuhkust või näiteks laenu tähtaja pikendamist. Osadel ettevõtetel oli emaettevõtte või omanike kinnitus neilt vajadusel tegevuse jätkamiseks finantstoe saamiseks.

Magistritöö tulemusest lähtuvalt olid ettevõtted ja vandeaudiitorid tuleviku osas enamjaolt optimistlikud, kuna loodeti, et koroonaviirus taandub. Kahjuks järgnes 2020. aasta kevadisele eriolukorrale sügisel taas nakatunute tõus, mis viis järjekordsete ühiskondlike piiranguteni. Sellist olukorda ei suuda keegi ette ennustada. Siinkohal teeb töö autor ettepaneku ettevõtetele ja vandeaudiitoritele olla tulevikus taolistes olukordades hinnangute andmisel rohkem konservatiivsem, et suudetaks vajadusel kriisiolukorras tegevust jätkata.


Arvestusalaste uurimistööde 2021. aasta konkursi parima finantsarvestust käsitleva uurimustöö eriauhinna võitis Diana Traumann, kelle magistritöö teemaks oli
"Ühinemise mõju Eesti kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusele".


Portree pilt Diana Traumann

Diana Traumann uuris oma magistritöös ühinemise mõju Eesti kohalike omavalitsuse üksuse finantsvõimekust aastatel 2014-2020.  Teema valisin lähtuvalt isiklikust huvist (töötan Saaremaa vallavalitsuse rahandusteenistuses). Saaremaa vald moodustus 12 omavalitsusüksuse ühinemise tulemusena, mistõttu mõjutas haldusreform valla toimimist väga tugevasti. Mind huvitas, kas sellel kõigel on olnud positiivne mõju ka ühinenud omavalitsuste finantsvõimekusele.

Magistritöö tulemused kinnitasid varasemates uurimistöödes tehtud järeldust (ja ka minu enda isiklikku kogemust), et omavalitsused käituvad vahetult enne ühinemist omakasupüüdlikult, mis tõenäoliselt mõjutab ühinenud omavalitsuste finantsnäitajaid ka esimestel ühinemisjärgsetel aastatel. Seega tegin ettepaneku, et poliitikakujundajad võiksid kaaluda võimalust kehtestada ühinemisperioodil kohalikul tasandil teatud finantsilised piirangud, mis aitaksid leevendada nn ühisest katlast tingitud probleeme. Teise järeldusena viitavad töö tulemused sellele, et mitme rahanduslikult halvas olukorras omavalitsuse liitmine ei too automaatselt kaasa ühte suurt ja parema finantsvõimekusega omavalitsust. Seega tuleks hoolega kaaluda, kas elanike miinimumkriteerium on parim ühinemise kriteerium.

Positiivse asjaoluna leidis kinnitust, et kolmandal aastal pärast ühinemist on ühinejate igapäevatöö mitteühinejatega võrreldes kuluefektiivsemalt korraldatud.

Kuidas leidsite infot konkursi kohta? Konkursi kohta olin lugenud varasemalt ajakirjandusest, kuid täpsema informatsiooni leidsin konkursi koduleheküljelt. Minu juhendaja Paavo Siimann, PhD tegi mulle ettepaneku esitada töö konkursile, öeldes, et “töö esitamisel on võiduvõimalus suurem, kui mitte esitamisel”. Mõtlesin, et proovida ju võib, kuid väga suuri ootusi mul selle suhtes ei olnud. Töö esitamine konkursile oli lihtne ja konkursi korraldamisega jäin väga rahule. Väga meeldis ka preemiate üleandmine ERK juubelikonverentsil, kus sai kuulda ettekandeid raamatupidajate jaoks päevakajalistel teemadel.

Selliseid konkursse on väga vaja ja kindlasti soovitan osaleda. Lõputöö kirjutamine on pikk ja põhjalik töö (minu jaoks ligi aasta kestnud ettevalmistus), mida tänu konkursile on võimalik ka laiemale publikule tutvustada. Tunnustuse saamine näitab seda, et tehtud töö ei olnud asjata ja see on hea tunne.

Soovin tänada konkursi korraldajaid selle võimaluse eest enda tööd tutvustada. Eales ei tea, milline uus uks võib tänu sellele avaneda.

 

Arvestusalaste uurimistööde 2021. aasta konkursi võitis vandeaudiitor Signy Villems, kelle magistritöö teemaks oli "Vandeaudiitori arvamuse modifikatsioonid Eesti raamatupidamiskohustuslaste finantsaruannete kohta".


S.Villems

Autori tutvustus: Signy on vandeaudiitor alates 2012. aastast. Huvi kutse vastu tekkis tal aga kohe peale bakalaureuseõpingute lõpetamist Tartu Ülikoolis, 2008. aastal, kui liitus vandeaudiitori assistendina rahvusvahelise audiitorbürooga KPMG Baltics OÜ. Kaheksa aasta jooksul Audiitorkogus töötades pühendus Signy aga vandeaudiitorite kutse arendamisele, andes oma panuse erialaste regulatsioonide väljatöötamisse, vandeaudiitorite töövahendite loomisse ja koolituspakkumuste kujundamisse. 2020. aasta sügisest liitus Signy Audiitorteenuse OÜ meeskonnaga, et end taaskord praktilises audiitoritöös proovile panna. Möödunud aastasse jääb ka magistrantuuriõpingute lõpetamine Tartu Ülikoolis finantsjuhtimise erialal. Lõputöö teemavalik langes mõistagi kokku erialaga ning valdkonda, mis seni Eestis peaaegu uurimata, enesele huvipakkuv ja uurimistulemustena köitev ilmselt kõikidele arvestusvaldkonnast huvituvatele inimestele.

Töö lühikirjeldus: 

Finantsaruanded peavad olema koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga, et rahuldada finantsinfo tarbijate erinevaid vajadusi ning tagada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus. Kas Eesti raamatupidamiskohustuslaste finantsaruanded on koostatud vastavuses raamatupidamise seaduses esitatud finantsaruandluse raamistiku nõuetega või esineb vajakajäämisi? Koostatud magistritöö eesmärgiks oli Eesti raamatupidamiskohustuslaste 2019. a finantsaruannete kohta esitatud vandeaudiitori modifitseeritud arvamusega aruannete modifikatsioonide ja tähelepanu osutavate lõikude põhjuste selgitamine, analüüsimine ja ettepanekute tegemine analüüsitulemuste põhjal valdkonna kujundajatele, suurendamaks tulevikus veelgi finantsaruannete usaldatavuse taset Eestis. 

Kogumaks andmeid Eesti raamatupidamiskohustuslaste arvu, nende esitatud finantsaruannete ning finantsaruannete kohta esitatud vandeaudiitori aruannete arvu ja sisu kohta, on magistritöö raames esitatud vastavasisuline päring registripidajale (RIK). Kogutud koondinfo on esitatud alljärgnevas tabelis. 

Tabel

Päringu tulemusena RIK-ilt saadud sõltumatu vandeaudiitori aruannete üldkogumist on autori poolt esmalt eraldatud auditi töövõtu tulemusel esitatud aruanded ning seejärel nendest omakorda modifitseeritud arvamusega aruanded (501) ja tähelepanu osutavaid lõike sisaldavad aruanded (372): nimetatud aruanded on üksikasjalikult autori poolt läbi loetud, analüüsitud ning märgitud juurde modifikatsiooni põhjus(ed). 

Modifitseeritud arvamusega aruannetest kaalukaima osa moodustavad märkus(t)ega aruanded (501-st 462 ehk 92%), mistõttu antakse käesolevas kokkuvõttes lühiülevaade just nende analüüsitulemustest. Märkus(t)ega sõltumatu vandeaudiitori aruannete põhjustest ligi 78% olid seotud finantsaruannete põhiaruannete kirjetega (bilanss ja kasumiaruanne), 13% algsaldodega, 3% tegevuse jätkuvusega. Vaadates suurima grupi, põhiaruannete, osa detailsemalt, modifikatsiooni põhjustanud asjaolu põhjal, selgus järgnev:

  • 60% juhtudest on tegemist vandeaudiitori suutmatusega hankida tõendusmaterjali raamatupidamiskohustuslaste teatavate kirjete kohta (eelkõige nõuded, varud, finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud ja põhivara);
  • 25% juhtudest oli tegemist vandeaudiitori ja raamatupidamiskohustuslase hinnangute erinevusega (eelkõige nõuded, finantsinvesteeringud ja varud);
  • oluliselt väiksema osakaaluga on faktivead (15%) (eelkõige kohustised, tulud ja nõuded).

Tähelepanu osutavad lõigud olid peamiselt seotud tegevuse jätkuvuse temaatikaga. 

Vaatamata asjaolule, et modifitseeritud arvamusega sõltumatu vandeaudiitori aruannete osakaal kõigist 2019. a finantsaruannete kohta esitatud vandeaudiitori aruannetest Eesti raamatupidamiskohustuslaste kohta viimasel kümnendil oli rekordmadal (so 11,3%, 2010. aastal nt 23%), peaks tulevikus saama prioriteediks siiski selle osakaalu vähendamine. Suurendamaks finantsaruannete usaldatavuse taset tulevikus Eestis veelgi, tegi autor uuringutulemuste võimalike põhjuste analüüsimisel mh alljärgnevad ettepanekud rahandusministeeriumile ja Audiitorkogule:

  • modifikatsioonide põhjuste analüüsimisel arutles autor asjaolu üle, kas raamatupidamiskohustuslased ei suuda või soovi vandeaudiitorile arvamuse avaldamiseks tõendusmaterjali anda. Suutmatuse põhjuseks võib olla teadmiste ja oskuste puudus (lahenduseks koolituspakkumuse suunamine asjakohastes õppevormides ja -kavades);
  • suutmatuse põhjuseks võivad olla ka ebaselged suunised / nõuded asjakohases seadusandluses / finantsaruandluse raamistikus (lahenduseks tõlgendused, praktilised juhendmaterjalid);
  • suutmatuse põhjuseks võib olla ka rahaline komponent (lahenduseks alternatiivide tutvustamine nt ressursimahukatele hindamistele);
  • tahtlikkuse komponendi esinemisel raamatupidamiskohustuslaste poolt peaks finantsinfo tarbijatele võimaldama vandeaudiitori aruande tüübi tasuta kättesaadavust registripidajalt ja suurendama ühtlasi nende teadlikkust vandeaudiitori modifitseeritud aruannete sisu mõistmisel – motiveerides raamatupidamiskohustuslasi seeläbi olema vastavuses finantsaruandluse raamistiku nõuetega;
  • tahtlikkuse puhul võib pidada asjakohaseks ka erinevate sanktsioneerivate meetmete riiklikku ülevaatamist just infotarbijate vajadusi ja ka raamatupidamiskohustuslaste võrdset kohtlemist arvesse võttes;
  • vandeaudiitori aruannete modifikatsioonide analüüsimisel selgus, et need olid valdavalt varade-põhised. Kas võib siinkohal põhjuseks olla ka vandeaudiitorite tänaste oskuste ühekülgsus (nt võib bilansiväliseid kohustusi olla keerukam tuvastada kui varade allahindluse vajadust)? Lahendusena on võimalik kujundada vandeaudiitoritele vastavasisulist koolituspakkumist; 
  • samuti tasub kaalumist täiendavate juhiste kujundamine vandeaudiitoritele alternatiivsete protseduuride läbiviimiseks olukordadeks, kus tõendusmaterjali hankimine on osutunud keeruliseks (nt varude inventuurist mitte-osavõtt distantsi või muude piiravate asjaolude tõttu).  

Kokkuvõtvalt saab öelda, et vandeaudiitori modifitseeritud aruannete osakaal oli 2019. aastal viimase kümnendi madalaimal tasemel (11,3%), kuid osakaalu vähendamine peaks saama siiski eesmärgiks. Modifikatsioonide põhjuste analüüsimisel selgus peamise murekohana risk raamatupidamiskohustuslaste varade tegeliku väärtuse osas. Usutavasti oskavad finantsinfo tarbijad nimetatud teadmist ja infot majandusotsuste tegemisel arvesse võtta vähendades sellega ohtu ja kulusid, mida peaks riskide realiseerumise korral kandma nii ettevõtte omanikud kui ka ühiskond tervikuna.


Eriauhinna uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest sai
Margarita Vladimirskaja, kelle magistritöö teemaks oli "An analysis of the performance of the Estonian II pillar funds". Juhendajaks oli Karsten Staehr – TTÜ makroökonoomika professor, kes on pärit Taanist (kui ma ei eksi), kuid juba mitu aastat elab ja toimetab Eestis. Temaga suheldes saime päris viljakad diskussioonid praegusel tootmise hindamiseks kasutatavate meetodite üle.

Margarita Vladimirskaja

Teie töö teemaks oli Eesti II samba pensionifondide tootluse hindamine kasutades selleks uut, varem vähe kasutatud meetodi – Data Envelopment Analysis. Tegelikult on see meetod maailmas laialt kasutuses, kuid Eestis pole see väga tuntav, vähemalt mina ei leidnud praktiliselt midagi, kus oleks seda teemat käsitletud tootluse hindamaks.

Kohe algusest tahtsin seostada enda töö pensionifondidega, kuna hiljuti just toimus II samba reform ning soovisin uurida kuidas see mõjutab pensionifondide tootlust. Lõpuks sai selgeks, et see väga palju ei mõjuta või selle mõju on raske hinnata, kuna 2021 kevadel ei olnud veel raha vabasse ringlusse lastud. Mida oleks huvitav uurida fondide tootlusest, soovitas mulle juhendaja vaadata DEA meetodi poole. Tegelikult on kahju, et seda ei õpetata meie ülikoolides, sest antud meetod on suhteliselt lihtne ja samal ajal võimaldab uurida ükskõik millist mõju millele. See on nn “framework”, mis ei ole seotud mingite eeldustega nagu on seotud enim tuntud suhtarvud nagu Sharpe, Jenseni alfa ja Sortino. Oma töös olen uurinud nimetatud suhtarvude korrelatsiooni DEA tulemustega ning tulemuseks väidan, et korrelatsioon on olemas ja päris tugev (va Jenseni alfa) ning DEA tundus parimaks valikuks, kuna selle abil saab hinnata tootlust võttes arvesse neid parameetreid, millistes on investor huvitatud (nt. investeerimisega kaasnevad kulud). *

Oma töös uurisin just investeerimisega seotud kulutuste mõju terviku tootlusele, kuid neid aspekte saab DEA mudelisse lõpmatult lisada ja täiendada. Kokkuvõtteks olen koostanud ülevaate nendest fondidest, kelle näitajad olid parimad. Peale selle töö kirjutamist olen ise ka enda pensioni investeeringuid muutnud vastavalt tulemustele. Ausalt öeldes ei tundu hetkel minu valik kõige parem, vaadates panga poolt raporteeritud tootlust. Muidugi peab arvestama, et see tootlus on nominaalne ja ei arvesta kõiki aspekte, mis mind investorina paneb muretsema.

Otsustasin oma tööd jagada ja mõtlesin, et miks mitte esitada töö konkursile. Soovisin osaleda ja tegelikult ei oodanud ma võitu. Ma pole varem ka eriti midagi võitnud ning minu tööd oli pisut kritiseeritud ka TTÜ komisjoni poolt. Hinne ka ei olnud kõige kõrgeim, kuid otsustasin siiski osaleda, sest ma ei kaota ju midagi ning tahtsin kuulda teiste inimeste tagasiside.

Minu hea sõber, Jevgenia Saarits (endine Kratsko), soovitas mulle enda töö konkursile esitada. Tema oli paar aastat tagasi samuti üks võitjatest, kelle teema oli seotud pakendiauditiga, ning tänu millele sai meie Pakendiseadus muudetud.

Suur tänu konkursi korraldajatele selle võimaluse eest! Töö esitamine konkursile on imelikuhtne ja selge. Selliseid konkursse on vaja ja soovitan rangelt osaleda. Eriti sellepärast, et see toob teile uusi mõtteid ning aitab noori rahanduspoliitikaga kaasa lüüa.


 

 

Arvestusala konkurss